WEBVTT 00:00.140 --> 00:09.010 Naftatootmise 160-aastase ajaloo jooksul on lugematuid kordi räägitud, et nafta varud hakkavad varsti otsa saama, kuid 00:09.010 --> 00:18.180 vahetult pärast seda määratakse tulevikus kindlaks uus „peak oil” (maailma tootmismahu ajaline maksimum) kuupäev. 00:18.180 --> 00:25.117 Kuidas on võimalik nii tihti eksida? Või on nafta ehk taastunud? 00:25.117 --> 00:31.415 Tõepoolest on spetsialiste, nagu bestsellerite autorid diplomeeritud insener Hans-Joachim Zillmer ja 00:31.415 --> 00:35.695 geograaf prof. Werner Kirstein, kes lähevad veelgi kaugemale: 00:35.695 --> 00:42.015 Tema arvates kasutatakse levitatavat väidet varude ammendumise kohta vaid selleks, et tõsta 00:42.015 --> 00:47.039 naftahindu kunstlikult, tuginedes puuduse argumendile. 00:47.039 --> 00:52.429 Sellest dokumentatsioonist saate teada, kuidas nad sellele järeldusele jõudsid. 00:52.429 --> 00:58.320 Räägime kõigepealt naftast ja selle tähtsusest meie, inimeste jaoks. 00:58.320 --> 01:06.279 Alates naftatootmise tööstusliku algusest 1859. aastal toimus Euroopas põhjalik struktuuriline 01:06.279 --> 01:11.600 muutus, mida võib pidada meie tänase jõukuse aluseks. 01:11.600 --> 01:18.265 Masinate kütusena tagab nafta sellest ajast peale liikuvuse, soojuse ja elektri. 01:18.265 --> 01:25.114 Toorainena kasutatakse seda lugematute toodete valmistamiseks, mida meie elust enam ära ei saa 01:25.114 --> 01:29.718 mõelda, nagu näiteks plast, värvid ja väetised. 01:29.718 --> 01:39.940 Kui 1945. aastal oli maailma naftatarbimine 6 miljonit barrelit (à 159 liitrit) päevas, siis 2012. aastal oli see juba 01:39.940 --> 01:45.703 88 miljonit barrelit – see vastab 44 supertankerile päevas. 01:45.703 --> 01:52.040 Seega on nafta kõige olulisem energiaallikas ja maailmamajanduse alus. 01:52.040 --> 01:58.460 Piisav naftavarustus on inimkonna jaoks äärmiselt oluline. 01:58.460 --> 02:08.588 Kui 1960. aastatel maksis barreli nafta umbes 2 dollarit ja veel 1999. aastal sai seda osta 10 dollari eest, 02:08.588 --> 02:14.660 siis 2008. aastal jõuti maksimumini, mis oli 148 dollarit. 02:14.660 --> 02:20.656 Tõuseb esile oluline küsimus: mis põhjustas selle tohutu hinnatõusu? 02:20.656 --> 02:31.574 Sest: kõrged naftahinnad avaldavad negatiivset mõju maailmamajandusele ja koormavad lõppkokkuvõttes iga inimest. 02:31.574 --> 02:36.026 Naftakriis hoolimata naftaküllusest? 02:36.026 --> 02:42.896 Ajaloolase dr Rüdiger Grafi uuringute kohaselt oli nafta kuni umbes 1970. aastani odav ja 02:42.896 --> 02:47.420 näiliselt lõputult kättesaadav energiaallikas. 02:47.420 --> 02:55.091 See muutus alles 1973. aasta naftakriisiga, mil Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (lühendatult OPEC) 02:55.091 --> 03:04.738 soovis rahvusvahelistelt naftakontsernidelt oma riiklike tootmisõiguste andmise eest kõrgemaid hindu välja pressida. 03:04.738 --> 03:09.684 Tootmismahu vähendamisega avaldas see survet naftast tugevalt sõltuvale 03:09.684 --> 03:14.480 maailmamajandusele; hinnad tõusid ja kütusest sai puudus. 03:14.480 --> 03:18.612 Oli autovabu pühapäevi ja tühje kiirteid. 03:18.612 --> 03:24.396 Sellest ajast peale ei ole naftahind enam kunagi endisele tasemele langenud ning meile on ikka ja jälle meelde 03:24.396 --> 03:28.932 tuletatud, et peame naftatarbimist vähendama. Aga miks? 03:28.932 --> 03:42.057 Tegelikult on tootmismaht aga pidevalt kasvanud 0,3 miljonilt tonnilt 1861. aastal 4 630 miljoni tonnini 2018. aastal. 03:42.057 --> 03:50.190 Dr. Rüdiger Grafi sõnul pole põhjust eeldada, et see oluline ressurss varsti otsa saab. 03:50.190 --> 03:55.346 Selline lõpp on vaid poliitiliselt ja majanduslikult esile kutsutud. 03:55.346 --> 04:01.016 Ta ütleb sõna-sõnalt: „Probleem ei ole selles, et meil on liiga vähe naftat. Probleem oli ja on 04:01.016 --> 04:05.369 alati olnud selles, et meil on liiga palju naftat.“ 04:05.369 --> 04:10.815 Õpikutes esitatud teooria nafta tekkimise kohta põhineb nõrgal alusel 04:10.815 --> 04:17.525 Kooli- ja ülikooliõpikud, nagu näiteks „Purvesi“ bioloogiaõpik, õpetavad, et nafta on tekkinud fossiilsetest jääkidest. 04:17.525 --> 04:21.197 Vähe on teada, millel see teooria põhineb. 04:21.197 --> 04:29.107 Ajakiri NEXUS kirjutab selle kohta: „Aastal 1757 väitis vene geoteadlane Mihhail Lomonossov 04:29.107 --> 04:33.470 esimesena, et nafta on fossiilse päritoluga.” 04:33.470 --> 04:42.191 Tema hüpotees, mis põhines tema enda tähelepanekutel ja tolleaegsetel napidel teaduslikel teadmistel, oli järgmine: 04:42.191 --> 04:49.596 „Nafta tekib loomade pisikestest kehadest, mis on setetesse lõksu jäänud ning muutuvad tohutu surve ja kõrge 04:49.596 --> 04:55.814 temperatuuri mõjul kujuteldamatult pika aja jooksul naftaks.“ 04:55.814 --> 05:01.907 Kaks ja pool sajandit hiljem on Lomonosovi hüpotees saavutanud peaaegu ideoloogia staatuse. 05:01.907 --> 05:06.485 Kuid kas see on nüüdseks katsete abil kinnitust leidnud? Kaugeltki mitte. 05:06.485 --> 05:09.766 „Wall Street Journalis“ saame lugeda: 05:09.766 --> 05:16.842 „Kuigi inimkond on juba põlvkondade vältel naftat puurinud, on leiukohtade päritolu kohta teada 05:16.842 --> 05:21.900 vähe, samuti nende tekkeprotsesside kohta maapõues.“ 05:21.900 --> 05:25.993 Nafta mittebioloogiline teke 05:25.993 --> 05:32.127 Vähe tuntud abiotiline teooria nafta ja maagaasi tekke kohta on juba mitmes ajaloolises „Brockhaus“ 05:32.127 --> 05:36.431 entsüklopeedia väljaandes mainitud kui üks võimalik variant. 05:36.431 --> 05:42.368 Abiotiline või abiogeenne tähendab, et selle tekkimisel ei osale ühtegi elusolendit. 05:42.368 --> 05:49.274 Erinevalt fossiilse nafta tekkimisest lähtub see teooria eeldusest, et paljude taevakehade sisemuses 05:49.274 --> 05:55.923 tekivad süsivesinikud, nagu metaan, süsiniku ja teiste elementide ühinemise tulemusel. 05:55.923 --> 06:00.923 Metaan on maagaasi peamine koostisosa ja nafta eelühend. 06:00.923 --> 06:07.134 Mitmes stsenaariumis õnnestus katseliselt metaani lihtsalt kivimitest eraldada. 06:07.134 --> 06:12.821 Selleks viidi kivimid tingimustesse, mis valitsevad näiteks Maa mantlis. 06:12.821 --> 06:21.931 Teisalt ei õnnestunud laboris toota taimsetest ja loomsetest materjalidest õli, mis sarnaneks looduslikult esineva naftaga. 06:21.931 --> 06:28.353 Teaduslikud katsed tõestavad seega, et süsivesinikud võivad tekkida abiotiliste reaktsioonide tulemusel. 06:28.353 --> 06:38.409 Seevastu pole prof. Werner Kirsteini sõnul siiani mingeid tõendeid bioloogilise või fossiilse tekke kohta. 06:38.409 --> 06:41.696 Maagaasi on küllaga 06:41.696 --> 06:46.275 Üllataval kombel on metaani leitud kõikjal merepõhjas. 06:46.275 --> 06:54.540 Dipl.-Ing. Hans-Joachim Zillmeri sõnul esinevad sellised gaasilekked eelkõige kõigil mandrilahkude murdjoontel. 06:54.540 --> 07:03.380 Need ilmnevad umbes 1 600 muda-vulkaanis maismaal ning lugematutes suurtes aukudes ja kraatrites kogu merepõhjas. 07:03.380 --> 07:07.650 Näiteks on ka Põhjamere põhja täis metaanikraatreid. 07:07.650 --> 07:13.780 Metaan eraldub kõikvõimalikes kohtades üle kogu maailma ja seda leidub külluslikult. 07:13.780 --> 07:18.112 Seega ei saa puudusest juttugi olla. 07:18.112 --> 07:21.470 Kosmoses on avastatud metaani 07:21.470 --> 07:26.799 Ka Jupiteril, Saturnil, Uraanil, Neptuunil ja Plutol on metaani olemasolu tõestatud 07:26.799 --> 07:31.134 spektroskoopiliselt, st kosmose kiirguse uurimise teel. 07:31.134 --> 07:39.157 Eriti silmatorkav on Saturni kuu Titan, mille pinnalt on leitud hiiglaslikud vedelad metaanijärved. 07:39.157 --> 07:42.900 Metaan näib olevat universumis laialt levinud. 07:42.900 --> 07:49.367 Teadlaste sõnul ei ole aga ühelgi nimetatud taevakehal kunagi olnud taimestikku ega loomastikku, mis võiks 07:49.367 --> 07:52.892 selgitada metaani bioloogilist, st fossiilset teket. 07:52.892 --> 07:57.820 Kust siis pärineb see metaan sellel planeedil? 07:57.820 --> 08:01.634 Taastuvad naftamaardlad 08:01.634 --> 08:05.345 Kas naftamaardlad suudavad taastuda? Jah! 08:05.345 --> 08:11.189 Prof. Kirsteini sõnul näitavad viimased uuringud, et see on võimalik ja juhtub ka üsna sageli. 08:11.189 --> 08:18.767 Selgus, et nafta võib tõusta üles suurtest sügavustest ja täita uuesti juba ammendatud leiukohti. 08:18.767 --> 08:22.767 Laboris on võimalik tõestada, et tegemist on uue naftaga: 08:22.767 --> 08:30.251 Äsja pinnale tõusnud nafta on teistsuguse koostisega kui eelmine ning selles elavad teistsugused mikroobid. 08:30.251 --> 08:37.009 Kui nafta tekiks bioloogiliselt, võiks see olla tekkinud surnud organismidest vaid ühe korra. 08:37.009 --> 08:46.618 Kuid täheldatud varude taastumist on palju tõenäolisem seletada pideva abiotilise tootmisega Maa tuumas. 08:46.618 --> 08:50.517 Miks leitakse naftast mikroobe? 08:52.080 --> 08:59.239 Naftas leidub lugematul hulgal surnud mikroobe ja baktereid, mida levinud teooria kohaselt peetakse tõendiks 08:59.239 --> 09:05.712 selle kohta, et nafta ongi just neist tekkinud – seega peab sellel olema bioloogiline päritolu. 09:05.712 --> 09:13.939 Aga mis oleks, kui need mikroorganismid elaksid seal mitme kilomeetri sügavusel, kus naftat leidub? 09:13.939 --> 09:21.298 Kas nad surevad naftatootmise ajal vaid rõhuvahe tõttu, kuna nad ei suuda seda taluda? 09:21.298 --> 09:26.980 Selle idee tuli astrofüüsikule prof. Goldile ja pärast teda ka teistele. 09:26.980 --> 09:31.260 Oma teooria kinnitamiseks tegi ta katse: 09:31.260 --> 09:39.306 Ta tõi surveanuma abil sügavusest välja värsket naftat ja uuris seda laboris. Ja mida ta seal leidis? 09:39.306 --> 09:44.118 Elusad mikroobid ja bakterid, mida varem polnud kunagi nähtud! 09:44.118 --> 09:51.994 Ta pidas seda tõendiks, et mikroobid ja bakterid elavad naftas ja toituvad sellest, kuna see on nende elu 09:51.994 --> 09:57.408 alus, mitte aga selleks, et nafta tekiks nende toimel. 09:57.408 --> 10:03.400 Äärmiselt sügaval asuvad leiukohad on vastuolus fossiilide tekke teooriaga 10:03.400 --> 10:12.728 Mehhiko lahes leiti naftat 5 600 m sügavusel merepõhjast ja 10 500 m sügavusel. 10:12.728 --> 10:16.384 Nii sügaval ei ole fossiilide tekkimine võimalik. 10:16.384 --> 10:22.464 Kui eeldada, et nafta on tekkinud fossiilsetest allikatest, ei oleks see prof. Kirsteini sõnul sellisel 10:22.464 --> 10:26.565 sügavusel kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu stabiilne. 10:26.565 --> 10:31.142 Dipl.-Ing. Hans-Joachim Zillmer järeldab: 10:31.142 --> 10:38.754 „Kui teooria nafta ja maagaasi abiootilise tekke kohta peaks paika pidama, oleksid selle geopoliitilised 10:38.754 --> 10:43.290 ja majanduslikud tagajärjed vaevalt etteaimatavad.” 10:43.290 --> 10:50.079 Naftasõjad kaoksid ja kõrged hinnad langeksid. 10:50.079 --> 10:56.807 Lühidalt öeldes, kogu inimkonnal läheks paremini.“ 10:56.807 --> 11:03.103 Eeldusel, et inimkonnale sellest teatatakse ja õli ka kättesaadavaks tehakse. 11:03.103 --> 11:11.423 Aga miks õpetatakse kooli- ja ülikooliõpikutes endiselt nafta fossiilset teket? 11:11.423 --> 11:19.677 Kas võiks olla, et teatud inimestele või ringkondadele ei ole huvitav, et inimkond saaks teada, et 11:19.677 --> 11:25.153 naftat ja seega energiat on piiramatult saadaval? 11:25.153 --> 11:30.411 Kla.TV tegevust toetab enam kui 1 000 vabatahtlikku. 11:30.411 --> 11:33.078 Kasumist sõltumatu ja vaba! 11:33.078 --> 11:36.460 Hangi endale tasuta tellimus! 11:38.078 --> 11:43.381 Hei, kujuta ette: ma olen kuulnud, et inimesed arvavad, et nafta tekkis sellepärast, et 11:43.381 --> 11:46.267 miljonite aastate eest suri palju meie esivanemaid! 11:46.267 --> 11:51.360 Hahaha! Tõesti? Uskumatu! 11:51.360 --> 11:57.394 Kui nad teaksid, et me elame naftast, siis muutuks ju kogu nende maailmapilt!