1
00:00:00,000 --> 00:00:00,125


2
00:00:00,125 --> 00:00:01,320
Nüüd läheb asi huvitavaks.

3
00:00:01,320 --> 00:00:06,117
Kriteerium: mida kõrgem sagedus,
seda suurem on edastatav energia.

4
00:00:06,117 --> 00:00:14,020
Mõni teistest teab ehk, et raadiosignaal on laine,
kuid samal ajal on see ka nagu väike kahurikuul.

5
00:00:14,020 --> 00:00:19,041
Ja mida kõrgem on sagedus, seda
suurem on selles asjas peituv energia.

6
00:00:19,041 --> 00:00:25,450
Hästi, siis tahaksin nüüd lõpuks esimesele esinejale sõna anda.

7
00:00:25,450 --> 00:00:32,823
Ta on tuntud kui värvikas isik, mitte ainult meie ringkonnas,
vaid ka kaugelt väljaspool seda, sest minu äärmiselt sümpaatne ja

8
00:00:32,823 --> 00:00:39,209
kõigile armastatud MWGFD juhatuse kolleeg, füüsik ja professor
Werner Bergholz, on ka asjatundlik liige mitmes

9
00:00:39,209 --> 00:00:45,994
uurimiskomisjonis – näiteks Brandenburgi ja Tüüringi
liidumaade koroonakriisi järelhindamise komisjonides.

10
00:00:45,994 --> 00:00:53,296
Ta on endine elektrotehnika professor Bremeni Jacobs
Universitys ning töötas 17 aastat ka Siemensis Münchenis

11
00:00:53,296 --> 00:00:58,017
ja Regensburgis kvaliteedi- ja riskijuhtimise eksperdina.

12
00:00:58,017 --> 00:01:05,738
Oleme väga huvitatud, kallis Werner, sellest, mida sa meile
räägid oma sissejuhatavas ettekandes tänase teema kohta

13
00:01:05,738 --> 00:01:15,648
pealkirjaga „Mobiilsidetehnoloogia: 5G füüsikalised
alused ja tehnilised eelised“, ning sellega annan sõna sulle.

14
00:01:15,648 --> 00:01:19,351
Suur tänu, kallis Ronny, nende sõbralike sõnade eest.

15
00:01:19,351 --> 00:01:27,030
Ma ju kirjutasin: „Füüsikalised alused ja
tehnilised eelised“. Aga – punkt, punkt, punkt...

16
00:01:27,030 --> 00:01:39,225
Kõigepealt räägin põhitõdedest ja, nagu ma
pressimaterjalides kirjutasin, alustan Aadamast ja Eevast.

17
00:01:39,225 --> 00:01:52,224
Ja ma näitan teile nüüd lühikest videot, kus
visatakse vette kivi ja on näha, kuidas laine levib.

18
00:01:52,224 --> 00:01:58,090
Just nii võibki raadiosignaale ette
kujutada, ja ma räägin sellest kohe veidi lähemalt.

19
00:01:58,090 --> 00:02:00,361
Vaatame, kas see toimib.

20
00:02:00,361 --> 00:02:06,688
Nii et veel kord kokkuvõte: Mis on
raadiosignaal – et saaks sellest veidi aimu.

21
00:02:06,688 --> 00:02:10,799
Mis on siis erinevus raadiolevi – mida meil on
ju juba 100 aastat ja kauemgi olnud – ja

22
00:02:10,799 --> 00:02:14,548
mobiilside vahel, miks on vaja just nii kõrgeid sagedusi?

23
00:02:14,548 --> 00:02:22,940
Ja mis kõige tähtsam: miks ei ole need
kõrgsageduste omadused tingimata ainult ohutud?

24
00:02:22,940 --> 00:02:27,119
Ja sellest räägivad lähemalt järgmised esinejad.

25
00:02:27,119 --> 00:02:30,629
Noh, kohe kukub kivi.

26
00:02:39,970 --> 00:02:45,282
Nii, nägime seal kahte asja. Laine levib.

27
00:02:45,282 --> 00:02:53,007
Sellisel juhul on tegemist peaaegu
kahemõõtmelise lainega. See on aine liikumine.

28
00:02:53,007 --> 00:02:57,811
Ja sellel pildil on näha ka teisi laineid.

29
00:02:57,811 --> 00:03:03,654
Ja see vastab täpselt tegelikkusele,
mis teebki selle asja natuke ohtlikuks.

30
00:03:03,654 --> 00:03:10,746
Kui mul on sellises ruumis mobiiltelefon kaasas – ja oletame
nüüd, et me ei viibi just loengul –, siis

31
00:03:10,746 --> 00:03:18,419
kasutaksid ehk 20 inimest või rohkem parasjagu oma
nutitelefoni, mis tähendaks, et tekib signaalide segadus.

32
00:03:18,419 --> 00:03:20,394
See on umbes nagu peol.

33
00:03:20,394 --> 00:03:28,290
Seal peavad kõik oma pingutust suurendama,
ja seda ei pruugi praegu tingimata taotleda.

34
00:03:28,290 --> 00:03:33,992
Hästi, siis viskasime kivi vette, nägime seda ja vesi liigub.

35
00:03:33,992 --> 00:03:36,391
Raadiosagedustega on asi umbes sama.

36
00:03:36,391 --> 00:03:44,820
Antenn kiirgab, kuid nüüd mitte
kahemõõtmeliselt, vaid sfääriliselt.

37
00:03:44,820 --> 00:03:53,056
Ja mis kõige tähtsam – seal ei ole
mingit ainet, see toimib ka vaakumis.

38
00:03:53,056 --> 00:03:58,380
Ja tavaliselt ei näe ega kuule midagi.

39
00:03:58,380 --> 00:04:10,059
Ja et selline asi üldse olemas on ja seda on teaduslikult
uuritud, võlgneme seda füüsik Heinrich Hertzile, kes – lülitas

40
00:04:10,059 --> 00:04:23,910
äkki suure voolu välja, ehitas seejärel vastuvõtja ja seal hakkas
natuke sädemeid lendama, mistõttu seda nimetatakse „sädemeks”.

41
00:04:23,910 --> 00:04:38,585
On veel üks tohutu erinevus, mis on praktikas väga
oluline: nagu nägime, liikusid veelained kiirusega 20 cm/s.

42
00:04:38,585 --> 00:04:46,657
Helilained – need on meile ka tuttavad, kiirusega
300 m/s; igaüks on neid juba kord äikese ajal kogenud.

43
00:04:46,657 --> 00:04:52,876
Välku on näha ja sõltuvalt sellest, kus välk
tabas, kulub ühest kuni kümne – või isegi

44
00:04:52,876 --> 00:04:58,752
rohkem – sekundit, enne kui kuuleb äikest, 300 m/s.

45
00:04:58,752 --> 00:05:11,776
Elektromagnetilised lained liiguvad veidi
kiiremini, nimelt mitte 300 m/s, vaid 300 000 km/s.

46
00:05:11,776 --> 00:05:19,916
Seega 300 000 000 m/s, miljon korda kiirem.

47
00:05:19,916 --> 00:05:24,704
See on muidugi praktilise rakendamise seisukohalt väga oluline.

48
00:05:24,704 --> 00:05:34,356
Aga et seda õigesse perspektiivi asetada:
kui keegi Kuul laseri sisse lülitab, siis

49
00:05:34,356 --> 00:05:41,055
kulub umbes sekund, enne kui seda siin näha on.

50
00:05:41,055 --> 00:05:44,524
Kui sama juhtuks Päikesel, kuluks selleks kaheksa minutit.

51
00:05:44,524 --> 00:05:50,366
See ongi näide sellest, kui suured on vahemaad kosmoses.

52
00:05:50,366 --> 00:06:07,456
See on nüüd ainus valem: lainepikkus on seotud
valguse kiirusega c, 300 000 km/s jagatud sagedusega.

53
00:06:07,456 --> 00:06:13,152
Nii palju laineid veereb mööda – nii võib seda umbes kujutada.

54
00:06:13,152 --> 00:06:20,089
See tähendab, et mida kõrgem on
sagedus, seda lühem on lainepikkus.

55
00:06:20,089 --> 00:06:29,956
Nii et praegune 5G – need on lainepikkused
selles vahemikus – ja varem kasutati veel

56
00:06:29,956 --> 00:06:36,635
kesklaineid, mille lainepikkus oli 1 000 või 1 600 meetrit.

57
00:06:36,635 --> 00:06:43,240
Nn lühilaine pikkus oli näiteks 49 meetrit, mis
tähendas, et ollakse veel kilohertside (kHz) vahemikus.

58
00:06:43,240 --> 00:06:49,726
Ja alles FM-i – ultra-lühilaine – puhul, nagu seda tollal
nimetati (tänapäeval oleks see muidugi ikka veel

59
00:06:49,726 --> 00:06:57,968
suhteliselt pikk lainepikkus) – mindi üle
megahertside (MHz) vahemikku, st 1 miljonile võnkele sekundis.

60
00:06:57,968 --> 00:07:01,443
Nii, see oli siis esialgu mõned põhilised asjad.

61
00:07:01,443 --> 00:07:07,808
Nii et pidagem meeles:
elektromagnetilisi laineid ei kuule ega näe.

62
00:07:07,808 --> 00:07:10,920
Mõned tunnevad seda, enamik mitte, mina ka mitte.

63
00:07:10,920 --> 00:07:18,451
Ja need levivad uskumatult kiiresti, ning
lainepikkus või sagedus ei ole sugugi tähtsusetu.

64
00:07:18,451 --> 00:07:22,763
Noh, raadio on meil olnud juba „igavesti ja kolm päeva“.

65
00:07:22,763 --> 00:07:31,530
Oli üks keskne saatja – „igavesti ja kolm päeva“ tähendab
umbes 100 aastat –, palju vastuvõtjaid, kuid nagu öeldud,

66
00:07:31,530 --> 00:07:36,904
ainult üks saatja, ja teabevool kulges vaid ühes suunas.

67
00:07:36,904 --> 00:07:47,640
Ja just kesklainel oli ribalaius väike, sest peamiselt
edastati ju kõnet või muusikat tagasihoidliku kvaliteediga.

68
00:07:47,640 --> 00:07:51,973
Ja see toob meid nüüd ühe asja juurde:

69
00:07:51,973 --> 00:07:59,847
Kui ma tahan edastada teavet – kõnet, muusikat
või videot –, siis ei piisa selleks ainult

70
00:07:59,847 --> 00:08:05,152
ühest sagedusest, vaid on vaja teatud ribalaiust.

71
00:08:05,152 --> 00:08:06,625
Seega pean selle eest maksma.

72
00:08:06,625 --> 00:08:19,975
Mobiilside puhul ei räägi me kilohertsidest,
alguses räägiti megahertsidest ja nüüd gigahertsidest

73
00:08:19,975 --> 00:08:27,687
– 5G puhul on see sagedusvahemik kuni 6 või 8 GHz.

74
00:08:27,687 --> 00:08:31,406
Ma tulen kohe tagasi selle juurde,
miks kõrged sagedused on nii olulised.

75
00:08:31,406 --> 00:08:41,084
Nüüd siis mobiilside, see on selge, meil on saatja, tugijaam, mis
asub tavaliselt ühe või paari kilomeetri kaugusel – 5G puhul võib

76
00:08:41,084 --> 00:08:46,920
see olla ka vaid 100 meetrit –, palju
telefone vastuvõtjatena ja palju telefone

77
00:08:46,920 --> 00:08:51,684
samaaegselt saatjatena, seda ma juba lühidalt mainisin.

78
00:08:51,684 --> 00:08:56,036
Kui nad kõik korraga midagi teevad,
tekib sellest ilus laineline salat.

79
00:08:56,036 --> 00:09:02,239
Ja mul on alati vaja suuremat
ribalaiust ja kiiremat andmeedastuskiirust.

80
00:09:02,239 --> 00:09:06,543
Seda võib muide kujutada ette samamoodi nagu riigieelarves:

81
00:09:06,543 --> 00:09:16,753
See oli ju varem, umbes 1950. aastal, kui ma
sündisin, 100 miljoni piirkonnas, sadu miljoneid.

82
00:09:16,753 --> 00:09:20,074
Nii suutsin ma rahastada 2–3 miljoni suuruseid projekte.

83
00:09:20,074 --> 00:09:27,346
Nüüd räägime miljarditest, ja selleks on mul
muidugi vaja umbes 500 miljardit riigieelarvet.

84
00:09:27,346 --> 00:09:33,260
Siin on olukord umbes sama: kui tahan edastada suuri
andmemahtusid, siis vajan palju rohkem ribalaiust.

85
00:09:33,260 --> 00:09:42,272
Nii, tüüpiline näide: algse
analoogtelevisiooni puhul oli ribalaius umbes 5 MHz.

86
00:09:42,272 --> 00:09:47,712
Digitaalselt on jäänud vaid umbes 1 MHz ja natuke rohkem.

87
00:09:47,712 --> 00:09:53,576
GHz puhul sõltub see sellest, millist
ribalaiust ma kasutan ja kui palju andmeid ma parasjagu

88
00:09:53,576 --> 00:09:58,969
edastada tahan, ning see toimub dünaamiliselt.

89
00:09:58,969 --> 00:10:06,606
Nii et veel kord sagedusala teemal – ma ju tegelikult juba
rääkisin, et analoograadio on häiretele tundlik, samas kui

90
00:10:06,606 --> 00:10:11,226
digitaaltelevisioon ja -raadio on häirete suhtes vastupidavad.

91
00:10:11,226 --> 00:10:21,608
Aga ma mainisin vaid niisama möödaminnes, et
digitaaltelevisioonis esineb väikeseid süstemaatilisi vigu.

92
00:10:21,608 --> 00:10:30,709
Kui meie seas on jalgpallifänne, siis pange tähele: kui mängija
on väike, kannab ehk midagi punast ja jookseb üle rohelise muru,

93
00:10:30,709 --> 00:10:35,428
siis on tal alati enda ümber väike joon, kui seda tähele panna.

94
00:10:35,428 --> 00:10:38,375
See on viga, kuid see ei paista eriti silma.

95
00:10:38,375 --> 00:10:43,700
Matemaatiliselt on tegemist nn Gibbsi
nähtusega – rohkem ma selle kohta ei ütle.

96
00:10:43,700 --> 00:10:47,756
Nii et, edastamine – miks just sellised
kõrged sagedused, seda ma nüüd selgitasin.

97
00:10:47,756 --> 00:10:55,919
Iga ülekande jaoks on vaja teatud sagedusressurssi, sagedusriba.

98
00:10:55,919 --> 00:10:58,778
See ei tohi teistega kattuda.

99
00:10:58,778 --> 00:11:04,477
Ja kui mul on palju kanaleid, siis vajan
lihtsalt palju rohkem ribalaiust, ja kui tahan

100
00:11:04,477 --> 00:11:07,461
edastada palju andmeid, siis veelgi rohkem.

101
00:11:07,461 --> 00:11:13,976
Nii et video, nagu ma juba
ütlesin, MHz, palju andmeid 10–100 MHz.

102
00:11:13,976 --> 00:11:16,735
Tõenäoliselt on võimalik veelgi rohkem, olenevalt olukorrast.

103
00:11:16,735 --> 00:11:23,952
6G puhul kindlasti – sõltub muidugi
alati sellest, millised on hetkel vajadused.

104
00:11:26,571 --> 00:11:31,639
Olgu, ma olin seda juba varem suuliselt põgusalt maininud – ja
seda teadlikult, sest kui ma lihtsalt midagi

105
00:11:31,639 --> 00:11:37,500
räägin, siis kuulatakse seda
tähelepanelikumalt, kui kui samal ajal ka midagi näha on.

106
00:11:37,500 --> 00:11:49,554
Seega: 100 MHz vastab umbes sellele, et mul on vaja miljardi
euro suurust eelarvet või gigahertsi suurust sageduseelarvet.

107
00:11:49,554 --> 00:12:06,391
Ja graafikul, seal paremal, on näha sagedusribad, mida
näiteks UMTS kasutas – see oli 3G –, seejärel LTE-l on neid juba

108
00:12:06,391 --> 00:12:14,974
märkimisväärselt rohkem ja nüüd vajab 5G veel palju rohkem.

109
00:12:14,974 --> 00:12:22,935
Ja nagu öeldud, sõltub see olukorrast, seda käsitletakse
paindlikult, kuid umbes nii võib seda ette kujutada.

110
00:12:22,935 --> 00:12:33,348
Nüüd on meil nii-öelda alused paigas ja
järgmisena vaatame, millised on kriitilised aspektid.

111
00:12:33,348 --> 00:12:38,925
Need olidki esialgu põhitõed.
Siin on spektrid veel kord esitatud.

112
00:12:38,925 --> 00:12:48,714
Nagu näha, vajab 5G märkimisväärselt rohkem kui 4G
või LTE. Muide, LTE tähendab „Long Term Evolution“.

113
00:12:48,714 --> 00:12:54,831
Üsna tähendusetu asi, millel on ka erinevad etapid.

114
00:12:54,831 --> 00:13:03,571
Nüüd läheb asi huvitavaks bioloogia
seisukohast või võimalike kahjustuste osas.

115
00:13:03,571 --> 00:13:13,473
On üks kriteerium: mida kõrgem
sagedus, seda suurem on edastatav energia.

116
00:13:13,473 --> 00:13:24,620
Mõni teistest võib-olla teab, et raadiosignaal on
laine, kuid samal ajal on see ka nagu väike kahurikuul või

117
00:13:24,620 --> 00:13:31,282
foton – valguse puhul nimetatakse seda samuti fotoniks.

118
00:13:31,282 --> 00:13:38,380
Ja mida kõrgem on sagedus, seda
suurem on selles asjas peituv energia.

119
00:13:38,380 --> 00:13:53,709
Ja kui see 5G-laine imendub minu nahka või silmadesse, on
sellel teatud tungimissügavus ja see imendub täielikult.

120
00:13:53,709 --> 00:14:03,414
Ja kui ma nüüd räägin, ütleme, 100 MHz-st võrreldes
8 GHz-ga, siis on see 80 korda rohkem energiat

121
00:14:03,414 --> 00:14:09,067
ühe energiapaketi kohta, mis mulle seal mõju avaldab.

122
00:14:09,067 --> 00:14:15,555
See on üheaegselt nii laine kui ka mingi
pakett, sõltuvalt sellest, kuidas seda vaadata.

123
00:14:17,329 --> 00:14:19,962
Ja see on kõige hullem asi üldse.

124
00:14:19,962 --> 00:14:27,078
Ma kuulsin ühes loengus või ettekandes:
„Jah, see on ju tore“, või mida me näeme?

125
00:14:27,078 --> 00:14:36,389
Siit näeme, et mida kõrgem on sagedus,
seda väiksem on läbitungimissügavus.

126
00:14:36,389 --> 00:14:41,693
See on tungimissügavus, see on sagedus –
mõlemad on logaritmilised esitusviisid.

127
00:14:41,693 --> 00:14:47,482
Muidu ei näeksime midagi, kui see oleks
lineaarne, ja peame lihtsalt meeles pidama: mida

128
00:14:47,482 --> 00:14:51,720
kõrgem sagedus, seda väiksem läbitungimissügavus.

129
00:14:51,720 --> 00:14:56,473
Seda kirjeldati järgmiselt: „See on ju
hea, siis ei lähe see ju nii sügavale sisse.“

130
00:14:56,473 --> 00:15:06,411
Muuhulgas olen ka kvalifitseeritud kiirgusohutuse spetsialist,
sest olen palju aastaid töötanud radioaktiivsete ainete kallal.

131
00:15:06,411 --> 00:15:14,223
Seal õppisin, et mida väiksem on
tungimissügavus, seda halvem. Miks?

132
00:15:14,223 --> 00:15:22,860
Energiatihedus – pole oluline, kas tegemist on radioaktiivse
ioniseeriva kiirgusega või mitteioniseeriva kiirgusega.

133
00:15:22,860 --> 00:15:30,722
Mida väiksem on tungimissügavus, seda
rohkem energiat ladestub teatud mahus.

134
00:15:30,722 --> 00:15:37,965
Ja see on minu arvates loogiline: mida rohkem
energiat teatud ruumalasse jõuab, seda suurem on

135
00:15:37,965 --> 00:15:42,674
tõenäosus, et see võib tekitada probleeme ja kahju.

136
00:15:42,674 --> 00:15:53,550
Tegelikult on üsna naiivselt öeldud, et jah, ioniseeriv kiirgus
on muidugi kahjulik, aga asi on lihtsalt nii – järgmised

137
00:15:53,550 --> 00:16:05,256
esinejad kirjeldavad seda kindlasti veel põhjalikumalt
–, et ka selle mitteioniseeriva kiirgusega on probleeme.

138
00:16:05,256 --> 00:16:08,960
See on ehk kõige olulisem slaid üldse.

139
00:16:08,960 --> 00:16:14,170
Väike tungimissügavus ei ole hea, vaid halb.

140
00:16:14,170 --> 00:16:21,360
Nii, vasakul näeme 5G-le iseloomulikku skeemilist kujutist.

141
00:16:21,360 --> 00:16:34,660
Mitte kogu 5G – st maapiirkondades seda ei ole –, kuid tihedalt
asustatud piirkondades toimib see nii, et kiirt ei

142
00:16:34,660 --> 00:16:48,089
tekitata mitte ühe antenniga, vaid nn antennimatriitsiga,
nt 8x8 saatjaga, elektrotehnilise manipuleerimise abil.

143
00:16:48,089 --> 00:16:54,697
Aga kiir – siin võib kohe meelde tulla
taskulamp või laser, kuid see pole see.

144
00:16:54,697 --> 00:16:58,902
Selle ettekande ettevalmistamisel
pidin ka ise seda kõigepealt õppima.

145
00:16:58,902 --> 00:17:01,011
Mina olin seda ka kuidagi nii ette kujutanud.

146
00:17:01,011 --> 00:17:14,303
Aga ei, asi pole nii, neid nimetatakse ka
pliiatsikiirteks, vaid pigem nii: see on nn polaardiagramm.

147
00:17:14,303 --> 00:17:22,955
See näitab, millises suunas on signaali tugevus, kui on olemas
nii ja nii palju eraldi antenne, mis kiirgavad

148
00:17:22,955 --> 00:17:32,447
koordineeritult, ning me vaatame suunas 0 kraadi – see on
peamine kiirguskeel, neid asju nimetatakse ka kiirguskeelteks.

149
00:17:32,447 --> 00:17:40,462
See ei ole nii lokaalne ega suunatud, kuid
loomulikult on see kasutamiseks palju parem kui ümbritsev

150
00:17:40,462 --> 00:17:44,516
kiirgus, nagu me nägime sfääriliste lainete puhul.

151
00:17:44,516 --> 00:17:53,539
See on suunatud konkreetselt sellele, kes seda vajab, ja veidi
ka tema ümbrusele, ülejäänud ei pane seda enam nii palju tähele.

152
00:17:53,539 --> 00:17:58,660
See on küll positiivne asi, aga see, kes kiirguse mõjualas viibib
– ja see ei ole ainult tema, vaid

153
00:17:58,660 --> 00:18:03,560
võib-olla ka keegi, kes juhuslikult tema kõrval
seisab –, saab loomulikult samuti oma osa.

154
00:18:03,560 --> 00:18:12,624
Aga nagu ma juba ütlesin, on suurem oht tegelikult
oma seade, vähemalt siis, kui seda niimoodi kasutada.

155
00:18:12,624 --> 00:18:21,764
Kui kasutad vabakõne funktsiooni ja hoiad seda käes just
nii, on see palju parem – seega võin seda vaid soovitada.

156
00:18:21,764 --> 00:18:36,914
Noh, 5G-l on siis 700 MHz, siin on kirjas kuni 26
GHz, seega minu teada ulatub 5G vaid kuni 8 GHz

157
00:18:36,914 --> 00:18:44,832
– nagu raadio Eriwan ütleb: „Sõltub olukorrast!”

158
00:18:44,832 --> 00:18:50,947
Niisiis, kui mul on maapiirkond,
siis kasutan seal madalaid sagedusi.

159
00:18:50,947 --> 00:19:02,941
Miks? Sest need ei neelu praktiliselt õhus,
seega ei vaja ma selle piirkonna jaoks tugijaama.

160
00:19:02,941 --> 00:19:10,321
Kui ma tahan töötada suunatud kiirega, st kõrgeimate
sagedustega, siis vajan ma „silma järgi“ arvestades

161
00:19:10,321 --> 00:19:14,205
tõenäoliselt 100 väiksemat tugijaama. See on ju palju kallim.

162
00:19:14,205 --> 00:19:17,856
Ja siis on veel keskmine piirkond ja kitsam piirkond.

163
00:19:17,856 --> 00:19:25,333
Ja nii tulebki seda ette kujutada. Vilsbiburg ei ole ju
eriti suur, ma arvan, et see on pigem keskmise suurusega.

164
00:19:25,333 --> 00:19:35,410
Ja kui me oleme mõnes suuremas linnas, siis seal on 5G –
väga tõenäoliselt, kas juba täna või varsti – 5G, sest see

165
00:19:35,410 --> 00:19:41,020
võtab ju teatud aja, kuni see kõik tehniliselt ellu viiakse.

166
00:19:41,020 --> 00:19:43,518
See ju maksab ka natuke raha.

167
00:19:43,518 --> 00:19:52,382
Hästi, need on siis – ütleksin nii – ma olen
praegu kirjeldanud vaid tehnilist poolt ja juba

168
00:19:52,382 --> 00:19:56,185
veidi vihjanud, kus võivad tekkida probleemid.

169
00:19:56,185 --> 00:20:03,254
Üldiselt öeldes tunnen ma puudust nn ettevaatuspõhimõttest.

170
00:20:03,254 --> 00:20:13,676
ELis on seni olnud tavaks, et uus tehnoloogia võetakse
kasutusele alles siis, kui põhjaliku riskianalüüsi ja

171
00:20:13,676 --> 00:20:19,940
riskihindamise abil on veendutud, et see on tegelikult ohutu.

172
00:20:19,940 --> 00:20:22,183
Ameerika Ühendriikides on olukord veidi vastupidine.

173
00:20:22,183 --> 00:20:30,300
Esmalt teed midagi, siis vaatad, kas midagi
juhtub, ja kui midagi juhtub, siis pidurdad seda.

174
00:20:32,252 --> 00:20:45,120
Meie armas saatejuht Ronny mainis ju äsja ka koronavaktsiini
– seal ei kehtinud ettevaatuspõhimõte enam kaugeltki.

175
00:20:45,120 --> 00:20:50,165
Isegi meie endine liidukantsler on
öelnud: „Me oleme kõik katsejäned.“

176
00:20:50,165 --> 00:20:57,756
Aga ma olen kindel, et mitte paljud
siinviibijatest ei ole lasknud end katseloomaks muuta.

177
00:20:57,756 --> 00:21:10,759
Nii et mobiilside valdkonnas olen ma
arvamusel, et kusagil ei ole ennetuspõhimõtet järgitud.

178
00:21:10,759 --> 00:21:14,212
Ja ma suutsin oma 20 minutit üsna täpselt kinni pidada.

179
00:21:14,212 --> 00:21:23,860
Niisiis, veel kord kokkuvõte: raadiolained – neid ei ole
näha, need levivad vaakumis, kuid seda tohutu kiirusega.

180
00:21:23,860 --> 00:21:28,149
Ja mobiilsidel on kahtlemata
kasulikke rakendusi, nagu Ronny juba mainis.

181
00:21:28,149 --> 00:21:33,709
Aga, nagu öeldud, kehtib ju tegelikult ettevaatuspõhimõte.

182
00:21:33,709 --> 00:21:45,179
Mida kõrgem on sagedus, seda suurem on energiakogus, ning tiheda
hoonestuse puhul esineb või hakkab esinema suunatud kiirgust.

183
00:21:45,179 --> 00:21:52,418
Ühest küljest on hea, et üldine koormus veidi väheneb,
kuid teisest küljest pole see nii hea – kes satub selle

184
00:21:52,418 --> 00:21:57,538
joa alla, see peab lihtsalt veidi suuremat koormust taluma.

185
00:21:57,538 --> 00:22:00,796
Jah, see oli kõik. Tänan.

186
00:22:05,105 --> 00:22:13,578
Mobiiltelefonide ja WiFi kiirgus kahjustab inimesi, loomi
ja keskkonda. Me vajame kiirgusvabasid tsoone! asza.org