1
00:00:00,000 --> 00:00:00,273


2
00:00:00,273 --> 00:00:03,859
Professor Hecht, kahjuks juba lahkunud
professor Hecht, ütles juba 15 aastat tagasi:

3
00:00:03,859 --> 00:00:08,625
Ioniseeriva ja mitteioniseeriva
kiirguse eristamine ei ole enam põhjendatud.

4
00:00:08,625 --> 00:00:11,620
Kahjud on ju samad. See on vaid aja küsimus.

5
00:00:11,620 --> 00:00:18,820
Nüüd tahaksin tutvustada järgmist esinejat,
kolleegi dr. med. dent., hambaarsti Claus

6
00:00:18,820 --> 00:00:23,956
Scheingraberi, kes on hambaarst ja elektrobioloog.

7
00:00:23,956 --> 00:00:30,030
Claus Scheingraber õppis Münchenis
mineraloogiat ja hambaarstiteadust.

8
00:00:30,030 --> 00:00:34,904
Ta rahastas oma õpinguid töötades meditsiiniõena.

9
00:00:34,904 --> 00:00:41,789
Ta on olnud hambaarst alates 1977. aastast
ning töötas aastatel 1981–2018 oma erapraksis.

10
00:00:41,789 --> 00:00:48,329
Tema tähelepanu keskendus alati terviklikule ja bioloogilisele
hambaravile ning mürgiste ainete, näiteks amalgaami ja

11
00:00:48,329 --> 00:00:52,414
muude selliste ainete vältimisele ja kõrvaldamisele hambaravis.

12
00:00:52,414 --> 00:00:59,532
Lisaks on ta osalenud vabatahtlikult mitmesuguste hooldus- ja
elukodude hambaravi teenuste osutamises Müncheni piirkonnas.

13
00:00:59,532 --> 00:01:01,789
Ja muide, ta on end ehitusbioloogina kuulsaks teinud.

14
00:01:01,789 --> 00:01:07,450
Ta asutas 1990. aastal oma ehitus- ja
elektrobioloogilise nõustamisettevõtte, mille peamiseks

15
00:01:07,450 --> 00:01:10,962
tegevusvaldkonnaks on füüsikalised keskkonnamõjud.

16
00:01:10,962 --> 00:01:15,527
Siin viis ta läbi elu- ja töökohade uuringuid.

17
00:01:15,527 --> 00:01:23,007
Ta on 1986. aastal asutatud ühingu
„Arbeitskreis Elektrobiologie e. V.“ asutajaliige.

18
00:01:23,007 --> 00:01:30,742
Ja alates 1991. aastast on ta selle
olulise ühingu, lühendiga AEB, esimees.

19
00:01:30,742 --> 00:01:36,783
Tal on avaldatud mitu oma artiklit erialastes
ajakirjades elektrobioloogia ja ehitusbioloogia teemadel.

20
00:01:36,783 --> 00:01:42,794
Ta on pidanud loenguid ja ettekandeid elektrobioloogia ja
keskkonnameditsiini teemadel nii kodumaistes kui ka välismaistes

21
00:01:42,794 --> 00:01:47,770
ülikoolides, rakendusülikoolides, täiskasvanute koolides ja
muudes täiskasvanuhariduse asutustes ning

22
00:01:47,770 --> 00:01:53,180
teostanud ka iseseisvaid uurimistöid
elektromagnetväljade mõju kohta inimesele ja keskkonnale.

23
00:01:53,180 --> 00:01:58,440
Ta oli aastatel 2011–2025 DGUHT-i (Saksamaa
Keskkonna- ja Inimtoksikoloogia Selts) liige

24
00:01:58,440 --> 00:02:01,585
ning füüsiliste keskkonnamõjude töörühma juht.

25
00:02:01,585 --> 00:02:06,020
Alates 2016. aastast on ta EuroPAMi liige.

26
00:02:06,020 --> 00:02:12,428
Ja 2002. aastal oli ta üks Freiburgi
üleskutse ning muude mobiilside ja

27
00:02:12,428 --> 00:02:17,990
elektromagnetväljadega seotud üleskutsete algatajatest.

28
00:02:17,990 --> 00:02:26,381
2014. aastal pälvis ta EVA-auhinna (Elektrosmog-Vorsorge-Award)
füüsilise keskkonnasaaste vastu võitlemise eest.

29
00:02:26,381 --> 00:02:31,906
Ja alates 2020. aastast töötab ta oma raamatuprojekti
kallal: „Elektrobioloogia“, ... millal see valmis saab?

30
00:02:31,906 --> 00:02:35,256
Sa räägid sellest ilmselt hiljem.

31
00:02:35,256 --> 00:02:41,203
Tema eesmärk on alati elektrilise
ülitundlikkuse tunnustamine keskkonnakoormusena.

32
00:02:41,203 --> 00:02:46,226
Ta toetab seda, et tervise ennetava kaitse
eesmärgil kehtestataks piirväärtused ja

33
00:02:46,226 --> 00:02:50,095
ennetusväärtused ning et piirväärtusi tuleks alandada.

34
00:02:50,095 --> 00:02:55,149
Ja ta pooldab ka seda, et haridusasutustes
luuakse sellised erialad nagu keskkonnameditsiini

35
00:02:55,149 --> 00:02:58,496
füüsilised koormused… ja muud sarnased valdkonnad.

36
00:02:58,496 --> 00:03:04,358
Ja meil on hea meel, et suutsime ta tänasele üritusele kutsuda.

37
00:03:04,358 --> 00:03:09,657
Me mõlemad tutvusime 2020. ja 2021.
aastal ka seoses koronapandemiaga.

38
00:03:09,657 --> 00:03:16,229
Ja mul on hea meel, kallis Claus, et sa osaled täna
toimuval ajakirjandussümpoosionil ja jagad oma asjatundlikkust.

39
00:03:16,229 --> 00:03:23,805
Ja ma võin nüüd kõiki kuulajaid vaid põnevusega ootama
panna sinu ettekannet mobiilside ja 5G-st tulenevate

40
00:03:23,805 --> 00:03:29,766
suurenenud terviseriskide teemal. Sõna on sinul, kallis Claus.

41
00:03:34,519 --> 00:03:36,436
Kallis Ronny, suur tänu sissejuhatuse eest.

42
00:03:36,436 --> 00:03:43,568
Austatud daamid ja härrad, tahaksin teile täna oma
ettekandes tutvustada mobiilsidega seotud füsioloogilisi ja

43
00:03:43,568 --> 00:03:48,828
terviseprobleeme, pöörates erilist tähelepanu 5G-teemale.

44
00:03:50,463 --> 00:03:54,663
Professor Bergholz on seda juba
tabavalt selgitanud. Miks meil on vaja 5G-d?

45
00:03:54,663 --> 00:04:01,465
Lõppkokkuvõttes on tegemist latentsusajaga, st
signaalide edastamisega andurist täitva organi juurde.

46
00:04:01,465 --> 00:04:03,851
Praegu on see veel millisekundite piires.

47
00:04:03,851 --> 00:04:13,125
Millisekundite vahemik on liiga aeglane, et lõpuks sujuvalt ellu
viia isesõitvaid sõidukeid ja seadmete iseseisvat juhtimist.

48
00:04:13,125 --> 00:04:16,632
Seepärast vajame 5G-d, kuid isegi 5G ei ole piisav.

49
00:04:16,632 --> 00:04:23,584
6G on juba arendamisel ja asendab 5G-võrgu pärast 30. aastaid.

50
00:04:25,843 --> 00:04:34,643
Kui me tegeleme mobiilside teemaga, peame esmalt käsitlema
ka mobiilsidega seotud väljatugevusi ehk energiatihedusi.

51
00:04:34,643 --> 00:04:41,977
Praegune piirväärtus, mis tuleneb Saksamaa
liiduvalitsuse 26. saastevastase kaitse määrusest, on 61 V/m.

52
00:04:41,977 --> 00:04:47,104
Või nagu härra Buchner juba tabavalt märkis,
on meil veidi alla 10 vatti ruutmeetri kohta.

53
00:04:47,104 --> 00:04:52,330
Andmed on siin esitatud millivattides,
kuna tegemist on bioloogiliste suurustega.

54
00:04:52,330 --> 00:04:58,099
Kuna professor Bergholz on tabavalt märkinud, et gigahertsides on
kõrgsageduslike lainete sumbumine

55
00:04:58,099 --> 00:05:04,167
märkimisväärselt suurem kui megahertsides, vajame
me kas rohkem saatjaid või suuremat leviala.

56
00:05:04,167 --> 00:05:12,927
ICNIRP kaalub, kas väljatugevust ja seega
ka piirväärtust tuleks tõsta 120 V/m-ni.

57
00:05:12,927 --> 00:05:20,915
Palun vaadake ülejäänud ridu. See tähendab, et 10 vatti ruutmeetri
kohta tähendab keha jaoks tõusu 40 vattini ruutmeetri kohta.

58
00:05:20,915 --> 00:05:26,851
Vastutustundetu inimese bioloogia ja tervise suhtes.

59
00:05:29,765 --> 00:05:35,548
Noh, kuidas see siis välja näeb? Kui palju
saatjaid me Saksamaa Liitvabariigis vajame, kui

60
00:05:35,548 --> 00:05:39,051
tahame kogu elanikkonnale 5G-võrgu katvust tagada?

61
00:05:39,051 --> 00:05:41,559
Siinkohal tuleks tuua võrdlus Hiinaga.

62
00:05:41,559 --> 00:05:49,527
Shenzhen, 13 miljoni elanikuga suurlinna,
vajab 35 000 saatjajaama, et tagada linnale piisav

63
00:05:49,527 --> 00:05:54,910
5G-katvus. Saksamaal on 84 miljonit elanikku.

64
00:05:54,910 --> 00:06:03,377
3G- ja 4G-teenuste pakkumiseks senistes
võrkudes oli vaja 72 000 asukohta – seisuga 2019.

65
00:06:03,377 --> 00:06:11,628
Kui 5G võrk täielikult välja ehitatakse, on vaja
üle 300 000 saatjajaama – praegu on neid 222 000.

66
00:06:11,628 --> 00:06:14,956
Nii et me jõuame peagi 300 000 saadetise piirini.

67
00:06:14,956 --> 00:06:19,565
Muide, 6G puhul on oodata seadmete arvu edasist kasvu.

68
00:06:19,565 --> 00:06:28,547
See läheb nii kaugele, et iga kanalikatte all, igas
jaotuskarbis, igal tänavavalgustil ja igal fooril on saatja.

69
00:06:28,547 --> 00:06:36,935
See on väljavaade aastaks 2030 ja edasi. Võin vaid öelda,
et minu arvates – terviseks, mis iganes seal ees ootab.

70
00:06:38,695 --> 00:06:42,086
Jah, kas meil on raadioside asemel muid võimalusi?

71
00:06:42,086 --> 00:06:44,816
Pean ütlema, et nii ja kui ka ei. Me peame tegema vahet.

72
00:06:44,816 --> 00:06:48,182
Tööstus, äri ja riik – see ei ole võimalik.

73
00:06:48,182 --> 00:06:54,867
Sest tööstuses ja kaubanduses, nagu juba mainitud,
peab latentsusaeg olema lühem, mis mikro- või ehk

74
00:06:54,867 --> 00:06:59,377
isegi hiljem 6G puhul ulatub nanosekundite piiresse.

75
00:06:59,377 --> 00:07:04,851
Mida siin slaidil ei ole kirjas: see on väga
oluline, ja sõjavägi tegeleb sellega väga aktiivselt.

76
00:07:04,851 --> 00:07:09,030
Sest seda saab ühe lausega kokku
võtta. Kes tulistab kiiremini, elab kauem.

77
00:07:09,030 --> 00:07:16,398
Kuid loomulikult hoitakse hoolikalt vältida, et elanikkonnale
öeldaks, et sõjavägi on selle tehnoloogia tugev edasiviiv jõud.

78
00:07:16,398 --> 00:07:20,766
Jah, eraviisiliselt on elanikkonna
jaoks täiesti võimalikud alternatiivid.

79
00:07:20,766 --> 00:07:29,243
Eelkõige võiks, nagu ma just ütlesin, vähendada siseruumides
toimuvat eraside mahtu 90 % võrra, kui asendada WLAN

80
00:07:29,243 --> 00:07:37,254
LAN-võrkudega, st kaabelvõrkudega, ning tavaline
mobiili- või juhtmeta telefoniside asendada valgussidega.

81
00:07:37,254 --> 00:07:39,549
Nagu teada, ei tungi valgus läbi seinte.

82
00:07:39,549 --> 00:07:42,440
Tehniliselt on see kõik valmis, välja töötatud ja turul saadaval.

83
00:07:42,440 --> 00:07:46,281
Seda ei võeta aga teadlikult kasutusele.

84
00:07:47,847 --> 00:07:53,207
Jah, ma kordan nüüd seda pilti,
mida professor Bergholz juba näitas.

85
00:07:53,207 --> 00:07:55,558
Minu arvates on parempoolne slaid väga oluline.

86
00:07:55,558 --> 00:08:02,256
Sest mobiilsidetööstus tahab meile uskuma panna, et kahekohalises
gigahertsides ei tungiks mikrolaineid enam kehasse.

87
00:08:02,256 --> 00:08:06,992
Selleks palun teil nüüd vaadata vasakul asuvat musta kasti.

88
00:08:06,992 --> 00:08:14,006
Kui olete selle teksti läbi lugenud, siis märkate, et professor
Alexander Pressmann tegi juba 70. aastatel katseid rottidega,

89
00:08:14,006 --> 00:08:17,678
et selgitada välja, milline annus on vajalik LD50 saavutamiseks.

90
00:08:17,678 --> 00:08:22,503
LD50 (Letale Dosis) tähendab surmavat doosi. See on
eksperimentaalne mõõtühik, mida kasutatakse füüsikas,

91
00:08:22,503 --> 00:08:25,331
keemias ja muudes valdkondades ning mis on mujal samaväärne.

92
00:08:25,331 --> 00:08:31,027
Kui 50 % katseloomadest on surnud, on saavutatud
maksimaalne toksilisus ja katse katkestatakse.

93
00:08:31,027 --> 00:08:39,379
Nüüd vaatame neid väärtusi. Sagedusel 40 MHz
oli vaja 20 W/m², et lõpuks pool katseloomadest

94
00:08:39,379 --> 00:08:44,484
surmata. Sagedusel 40 GHz piisas vaid 40 mW/m².

95
00:08:44,484 --> 00:08:51,559
Nii et kui võrrelda parempoolset graafikut vasakpoolse
kastiga, tekib siin lahknevus, mida ei ole võimalik ühitada.

96
00:08:51,559 --> 00:08:54,732
Ja seda tahame veidi lähemalt vaadata.

97
00:08:56,902 --> 00:09:03,720
Nagu professor Bergholz tabavalt selgitas, on see
energia, mida elektromagnetilise laine abil edasi kantakse.

98
00:09:03,720 --> 00:09:08,259
See, et elektromagnetilised lained kannavad
energiat, on teada igale koduperenaisele – lõppude

99
00:09:08,259 --> 00:09:10,553
lõpuks ju mikrolaineahjus toidu valmistamisel.

100
00:09:10,553 --> 00:09:15,154
Noh, sellele pole vaja lähemalt peatuda.
Milline EM-laine tekitab siis kõige rohkem kahju?

101
00:09:15,154 --> 00:09:20,230
Jah, päikesepõletus on kõigile tuttav.
Päikesepõletust põhjustava UVB-kiirguse lainepikkuste

102
00:09:20,230 --> 00:09:23,279
vahemik on 315 µm kuni 280 µm (mikromeetrite ulatuses).

103
00:09:23,279 --> 00:09:27,793
Kui vaadelda sagedusvahemikku, siis jääb
see vahemikku 900–1000 terahertsi (THz).

104
00:09:27,793 --> 00:09:30,843
Sissetungimissügavus on vaid mõned mikromeetrid.

105
00:09:30,843 --> 00:09:35,356
Kui võrdleme läbitungimissügavust sageduste 500
megahertsi (MHz) ja 2,4 gigahertsi (GHz) vahel,

106
00:09:35,356 --> 00:09:38,077
on see ikkagi vastavalt 1,5 ja 0,5 sentimeetrit.

107
00:09:38,077 --> 00:09:43,188
Niisiis, tööstuse väited, et gigahertsides
töötavad mikrolaineid ei ole meile kahjulikud, on

108
00:09:43,188 --> 00:09:46,945
täielik jama ja bioloogiliselt vastuvõetamatu.

109
00:09:48,713 --> 00:09:55,185
Jah, mida peame siis arvesse võtma, kui
lähtume elektromagnetiliste lainete ohtlikkusest?

110
00:09:55,185 --> 00:09:58,350
Kõigepealt: annus on otsustav tegur.

111
00:09:58,350 --> 00:10:02,580
Annus ei ole lõppude lõpuks midagi
muud kui intensiivsus korrutatud ajaga.

112
00:10:02,580 --> 00:10:06,208
Professor Hecht, kahjuks juba lahkunud
professor Hecht, ütles juba 15 aastat tagasi:

113
00:10:06,208 --> 00:10:10,956
Ioniseeriva kiirguse ja mitteioniseeriva
kiirguse eristamine ei ole enam põhjendatud.

114
00:10:10,956 --> 00:10:14,312
Kahjud on ju samad. See on vaid aja küsimus.

115
00:10:14,312 --> 00:10:19,853
Kui ma võtan suure annuse, piisab lühikesest
ajast, et tekitada bioloogilist ja tervisekahjustust.

116
00:10:19,853 --> 00:10:25,820
Kui mul on väike annus, siis kestab
see kaua, isegi kuni kümneid aastaid.

117
00:10:28,295 --> 00:10:31,861
Nagu juba mainitud, on aga veel teisi
tegureid, mida praegu osaliselt arvesse ei

118
00:10:31,861 --> 00:10:34,360
võeta ja mida paljud teadlased ei soovi uurida.

119
00:10:34,360 --> 00:10:39,424
Esimesed kolm mõistet – sagedus, lainepikkus ja
võimsusvootihedus – on tegelikult seotud doosiga.

120
00:10:39,424 --> 00:10:46,933
Kuid sama oluline on arvestada modulatsiooni tüüpi – impulss- või
mitteimpulssmodulatsioon –, sagedusriba laiusega (nagu professor

121
00:10:46,933 --> 00:10:52,651
Bergholz tabavalt selgitas), impulssisagedusega,
polarisatsiooniga – kas laine on pigem vertikaalne

122
00:10:52,651 --> 00:10:59,007
või horisontaalne – mis mõjutab meid rohkem une ajal
või seistes, umbes nii – ning signaali tõusukiirus.

123
00:10:59,007 --> 00:11:03,802
Kui kiiresti ja kui palju dB saavutatakse millisekundites?

124
00:11:03,802 --> 00:11:08,317
Teadus tegeleb isegi tänapäeval membraanides
olevate kõrgsageduslike aukudega – see on teada

125
00:11:08,317 --> 00:11:12,607
– ja väidetavalt ei peaks see olevat kahjulik.

126
00:11:12,607 --> 00:11:19,747
Nii, juba 1995. aastal esitas professor
Silny oma loengutes järgmise hüpoteesi:

127
00:11:19,747 --> 00:11:25,621
Kehasse tungiv kõrgsageduslik laine summutatakse.

128
00:11:25,621 --> 00:11:28,902
Selle käigus muutuvad lainepikkus ja levimiskiirus.

129
00:11:28,902 --> 00:11:34,645
Kahjuks ei suutnud ta seda
kvantifitseerida, AEB on püüdnud seda teha.

130
00:11:34,645 --> 00:11:43,627
Siin näete graafikut. Kasutasime endid katsesubjektidena
ja uurisime sagedusvahemikku 400 MHz kuni 2,2 GHz.

131
00:11:43,627 --> 00:11:53,824
Ja sel puhul pidime tõdema, et sagedusalas 400–900
MHz neeldub 90 % kiirgusest, sagedusalas 900–2 000 MHz.

132
00:11:53,824 --> 00:12:02,815
See on 99 % ja sagedusalas 2 000–3 000 MHz on see isegi 99,9 %.

133
00:12:02,815 --> 00:12:08,776
See tähendab, et mida kõrgem ja sagedasem laine
on, seda intensiivsemalt see meie kehas püsib ja

134
00:12:08,776 --> 00:12:12,147
seega ka energia, mis mõjutab meie keha ja rakke.

135
00:12:12,147 --> 00:12:19,381
Ja professor Buchner on tabavalt öelnud: tegelik
hävitamispõhimõte on rakumembraani destabiliseerimine.

136
00:12:19,381 --> 00:12:22,976
Kui rakumembraan ei suuda enam säilitada
sisemise ja välimise keskkonna vahelist tasakaalu,

137
00:12:22,976 --> 00:12:27,568
hakkab rakk kahjustuma. Ja siis algab haigus.

138
00:12:27,568 --> 00:12:32,420
Jah, kuid ka professor Klitzing (dr Klaus von
Klitzing) on juba 1999. aastal katseid läbi viinud:

139
00:12:32,420 --> 00:12:38,047
Kuidas mõjub mobiilside kiirgus
lõppkokkuvõttes meie ajule? Siin näete kahte graafikut.

140
00:12:38,047 --> 00:12:45,614
Vasakul olev graafik kujutab tervet, noort ja hästi
magavat inimest mobiilsidevabas ruumis, väljavabas ruumis.

141
00:12:45,614 --> 00:12:52,236
Parempoolsel graafikul on kujutatud sama katsealune,
keda mõjutas mobiilsidesagedus vaid kolm minutit ja vaid

142
00:12:52,236 --> 00:12:56,158
1 μW/m² võimsusega, st väga väikese võimsustihedusega.

143
00:12:56,158 --> 00:12:59,901
Parempoolsel pildil näete
hiiglaslikku signaali sagedusega 10 hertsi.

144
00:12:59,901 --> 00:13:04,013
EEG-s on 10 hertsi signaal, mis
iseloomustab patsienti ärkamisfaasis.

145
00:13:04,013 --> 00:13:07,590
See patsient ütleb järgmisel päeval, et ta magas halvasti.

146
00:13:07,590 --> 00:13:09,760
Noh, halb uni ei tee veel haigeks.

147
00:13:09,760 --> 00:13:15,334
Aga kui te magate mitu aastat
halvasti, siis on sellel vastavad tagajärjed.

148
00:13:15,334 --> 00:13:19,297
Ja seda oleme püüdnud kindlaks teha öiste uneprofiilide abil.

149
00:13:19,297 --> 00:13:24,369
AEB on aastaid uurinud paljude inimeste uneharjumusi.

150
00:13:24,369 --> 00:13:28,521
Kahjuks pole mul aega teile
uneprofiili üksikasjalikult selgitada.

151
00:13:28,521 --> 00:13:36,775
Aga tahan teile öelda vaid seda: unefaase on
viis, alates 1. ärkveloleku faasist kuni 5. faasini.

152
00:13:36,775 --> 00:13:40,807
Sel ajal vaheldub meie unefaas lõpuks ühest teise.

153
00:13:40,807 --> 00:13:44,547
Une keskmises faasis muutuvad sügavune faasid lühemaks.

154
00:13:44,547 --> 00:13:47,216
Esinevad ainult keskmise pikkusega unefaasid.

155
00:13:47,216 --> 00:13:52,410
Ja ärkamisfaasis on tegemist tegelikult vaid
pinnaliste unefaasidega. Kõige sagedamini esinevad REM-faasid.

156
00:13:52,410 --> 00:13:58,006
See pilt kujutab tervet inimest, kes magab väljadeta keskkonnas.

157
00:13:58,006 --> 00:14:02,418
Ja nüüd näitan teile pilti surmavalt haigest inimesest.

158
00:14:02,418 --> 00:14:06,231
Ma arvan, et isegi teile kui asjatundmatule
ei pea ma selgitama, et see uneprofiil ei

159
00:14:06,231 --> 00:14:08,476
ole enam kuidagi seotud eelnevalt näidatuga.

160
00:14:08,476 --> 00:14:12,026
Miski pole enam endine. Sügavat unetappi enam ei esine.

161
00:14:12,026 --> 00:14:15,621
Need on vaid unefaasid, mis jäävad
ärkveloleku ja sügava une vahele.

162
00:14:15,621 --> 00:14:22,592
Seda nimetatakse isegi regulatsiooni jäikuseks. Seda võib
täheldada ka HRV-s, ehk südame löögisageduse varieeruvuses.

163
00:14:22,592 --> 00:14:28,082
See pilt on eluohtlik. Ma ei taha seda öelda,
aga nüüd ütlen seda esimest korda avalikult.

164
00:14:28,082 --> 00:14:32,072
Osa neist patsientidest suri poole aasta jooksul.

165
00:14:34,480 --> 00:14:37,956
Jah, 5G-kiirguse mõju verele.

166
00:14:37,956 --> 00:14:41,084
Aja puudumise tõttu ei soovi ma siinkohal
üksikute uuringute juurde pikemalt peatuda.

167
00:14:41,084 --> 00:14:43,500
Tahan teile lihtsalt näidata, et uuringuid on piisavalt.

168
00:14:43,500 --> 00:14:45,718
Neid kõiki saate ise internetist läbi lugeda.

169
00:14:45,718 --> 00:14:49,422
Tahaksin teile näidata, millised on selle tagajärjed.

170
00:14:49,422 --> 00:14:53,417
Tegemist on Ameerika uuringuga, mis viidi läbi
enne raadiosagedusmõõteseadmete

171
00:14:53,417 --> 00:14:56,842
kasutuselevõttu, täpsemalt elektrienergia mõõteseadmete puhul.

172
00:14:56,842 --> 00:15:01,330
Inimestelt võeti eelnevalt verd ja
seda uuriti, eelkõige erütrotsüüte.

173
00:15:01,330 --> 00:15:07,079
Täpsemalt öeldes, kas nende vererakkude morfoloogias on toimunud
muutusi. Ülemine rida näitab olukorda enne haiglasse saabumist.

174
00:15:07,079 --> 00:15:12,593
Tumevälja mikroskoobi all näete ilusaid,
ümarad erütrotsüüte, st punaseid vererakke.

175
00:15:12,593 --> 00:15:18,525
Seejärel paigaldati raadiosagedusmõõturid ja neilt
võeti uuesti vereproov. Vaadake nüüd alumist rida.

176
00:15:18,525 --> 00:15:22,083
See tähendab, et ümarus on kadunud,
rakusein on osaliselt purunenud ja kõige

177
00:15:22,083 --> 00:15:24,287
parempoolsel pildil on näha raharullide tekkimist.

178
00:15:24,287 --> 00:15:26,580
See võib olla täiesti patoloogiline leid.

179
00:15:26,580 --> 00:15:32,909
Raha kuhjumine viitab ka südameinfarkti riskile.

180
00:15:32,909 --> 00:15:36,043
Jah, 5G-kiirguse mõju uuringutele.

181
00:15:36,043 --> 00:15:40,997
Selle slaidi kohta ei tahaks ma lähemalt
peatuda, see võtaks lihtsalt liiga palju aega.

182
00:15:40,997 --> 00:15:47,347
Kas saate kõike ise internetist otsida ja
järele vaadata ning seejärel ise hinnata?

183
00:15:47,347 --> 00:15:52,048
Üks oluline uuring, mida ma tahaksin siiski üksikasjalikult
tutvustada, on pärit Salfordist, täpsemalt aastast 2003.

184
00:15:52,048 --> 00:15:55,827
Ta uuris rotte ja tahtis teada saada,
millised on kiiritamise tagajärjed.

185
00:15:55,827 --> 00:16:01,887
Ta kiirgas rotte kolme erineva doosiga ja
uuris neid seejärel. Kuid ta tegi midagi erilist.

186
00:16:01,887 --> 00:16:06,939
Tavaliselt tapetakse sellistes teaduslikes
katsetes pärast kiiritamise lõppu rotid või ka

187
00:16:06,939 --> 00:16:10,240
hiired ning uuritakse nende ajusid või elundite osi.

188
00:16:10,240 --> 00:16:12,177
Ja siis ei leia muidugi midagi. Miks?

189
00:16:12,177 --> 00:16:16,100
See pole ju ioniseeriv kiirgus. Salfordil tuli see otsustav idee.

190
00:16:16,100 --> 00:16:19,202
Ta ütles, et tegelikult tuleb ära
oodata niinimetatud degeneratsiooniaeg.

191
00:16:19,202 --> 00:16:22,790
Sest kui nõrgal kiirgusel kulub
teatud aeg, enne kui see kahju tekitab.

192
00:16:22,790 --> 00:16:25,467
Just seda ta tegi. Ta jättis rotid 50 päevaks sinna.

193
00:16:25,467 --> 00:16:30,379
Ja siis näete umbes sellist pilti paremal. See pilt paremal.

194
00:16:33,788 --> 00:16:36,776
Siin näete rottide patoloogilist aju.

195
00:16:36,776 --> 00:16:41,204
Need tumedad laigud on nn
nekroosikeskused. Need on ajukahjustused.

196
00:16:41,204 --> 00:16:45,612
Huvitav on see, et rottidel ei ilmnenud mingeid käitumishäireid.

197
00:16:45,612 --> 00:16:50,730
Sama võite kindlasti täheldada ka inimeste puhul.

198
00:16:50,730 --> 00:16:53,843
Jah. Minu jaoks on teadusuuringute vabadus oluline küsimus.

199
00:16:53,843 --> 00:17:00,185
Mul oli võimalus lugeda huvitavat
intervjuud prof. Maike Mevisseniga.

200
00:17:00,185 --> 00:17:07,681
Seal esitas üks ajakirjanik (nii väike, et ma ise ei suuda seda
enam lugeda) – nagu juba mainitud, esitas üks ajakirjanik prof.

201
00:17:07,681 --> 00:17:13,024
Mevissenile küsimusi ja intervjueeris teda teadustöö teemal.

202
00:17:13,024 --> 00:17:17,889
Te saate ise umbes nii lugeda. (Sest mul on
…, mu prillid ei ole enam piisavalt tugevad.)

203
00:17:17,889 --> 00:17:19,577
Kas ma peaksin kiiresti appi tulema? Ma loen selle ette.)

204
00:17:19,577 --> 00:17:24,395
Seega vastab kolleeg esimesele küsimusele teadusuuringute
vabaduse kohta järgmiselt: „Mind häirib see, et

205
00:17:24,395 --> 00:17:29,435
sellised institutsioonid nagu näiteks Saksamaa
Kiirguskaitse Amet lükkavad pidevalt kõik argumendid ümber.“

206
00:17:29,435 --> 00:17:37,019
Teadustöö on väga poliitiline ja me puutume ikka ja
jälle kokku seisukohaga, et terviseriske ei tohi olla.

207
00:17:37,019 --> 00:17:41,578
Ja siis on veel üks küsimus mõjutamise kohta.
Jah, mind häiris kõige rohkem see, et meile taheti

208
00:17:41,578 --> 00:17:44,470
pidevalt öelda, kuidas me oma tööd tegema peame.

209
00:17:44,470 --> 00:17:49,340
WHO vastutav ekspert tahtis meie eest
otsustada, millised uuringud üldse hindamiseks kõne

210
00:17:49,340 --> 00:17:52,241
alla tulid. Me pidime pidevalt vastu seisma.

211
00:17:52,241 --> 00:17:59,346
„Ja mis puutub uuringu ülesehitusse, siis loomkatsete puhul tean
ma vaid üht: neid on võimalik korraldada nii,

212
00:17:59,346 --> 00:18:06,724
et midagi ei leita, luues statistilist müra,
mis varjab olulisi mõjusid.“ See on šokeeriv.

213
00:18:09,951 --> 00:18:15,030
Ma märkasin just, et pean jälle silmaarsti
juurde minema – mul on vaja tugevamaid prille.

214
00:18:15,030 --> 00:18:20,877
Jah, tahaksin teile tutvustada veel
üht olulist kahjulike mõjude kompleksi.

215
00:18:20,877 --> 00:18:24,850
Täpsemalt öeldes erinevate
keskkonnamürgiste ainete sünergiline toime.

216
00:18:24,850 --> 00:18:29,764
Vanimad meile teadaolevad kahjulikud ained on suits
ja asbest. Tänapäeval nimetataks neid mikrokiududeks.

217
00:18:29,764 --> 00:18:36,240
Me kõik teame, et inimesel, kes on suitsetanud 20
aastat, on 6 korda suurem risk haigestuda kopsuvähki.

218
00:18:36,240 --> 00:18:42,465
Inimestel, kes on 20 aastat töötanud
mikrokiududega ilma kaitseta, on risk 11 korda suurem.

219
00:18:42,465 --> 00:18:46,540
Nüüd võiks arvata, et kui keegi on võtnud
mõlemad riskid, siis on tal 17 korda suurem risk.

220
00:18:46,540 --> 00:18:54,836
Ei, te olete seda kindlasti juba lugenud. Tal on 60
korda suurem risk, et tal tekib üks neist kasvajaliikidest.

221
00:18:54,836 --> 00:18:59,785
Selle slaidiga tahaksin teile näidata, et see
pärineb tegelikult Oldenburgist pärit professor Witte’ilt.

222
00:18:59,785 --> 00:19:03,708
Need ongi peamised
keskkonnategurid/saasteained, mis meile mõju avaldavad.

223
00:19:03,708 --> 00:19:08,225
See, kuidas inimene sellega toime
tuleb, sõltub osaliselt ka geneetikast.

224
00:19:08,225 --> 00:19:13,667
On inimesi, kes suudavad oma keha väga hästi
detoksifitseerida ilma arsti või terapeudi abita.

225
00:19:13,667 --> 00:19:15,905
On aga inimesi, kes ei suuda üldse toksiine kehast välja viia.

226
00:19:15,905 --> 00:19:21,408
Kuid tagajärjed on põhimõtteliselt
nitrosatiivne või oksüdatiivne stress.

227
00:19:23,280 --> 00:19:30,254
Tahaksin kokku võtta kuus peamist põhjust, mis tänapäeval
põhjustavad seda, et meie, inimesed, muutume üha haigemaks.

228
00:19:30,254 --> 00:19:33,493
Tegemist on füüsiliste keskkonnamõjudega.

229
00:19:33,493 --> 00:19:38,329
Selle hulka kuuluvad mitte ainult mobiilside, vaid
lõppkokkuvõttes ka madalsageduslikud ja staatilised

230
00:19:38,329 --> 00:19:41,217
magnetväljad, geotehnoloogia ning ilmastiku mõjutamine.

231
00:19:41,217 --> 00:19:46,628
Siin pihustatakse mikroaerosoolid – mürgised
nanoosakestena esinevad mikroaerosoolid –, mis lõpuks langevad

232
00:19:46,628 --> 00:19:49,668
meie peale ja mida me toiduga uuesti endasse võtame.

233
00:19:49,668 --> 00:19:56,364
Ja lõpuks toit. Geneetiline muundamine muutub üha levinumaks…

234
00:19:56,364 --> 00:20:01,646
Just praegu tahab EL läbi suruda määruse,
mille kohaselt varjatakse toidus sisalduvate

235
00:20:01,646 --> 00:20:04,862
geenide iseloomustused – see on vastutustundetu.

236
00:20:04,862 --> 00:20:10,231
Siis vaktsineerimine. Ma ei pea silmas mitte
ainult mRNA-vaktsiini, vaid ka klassikalisi vaktsiine.

237
00:20:10,231 --> 00:20:16,736
Kui arvestada, et siin on mürgiseid aineid, nagu
tiomersaal – mürgine elavhõbedaühend –, on see vastutustundetu.

238
00:20:16,736 --> 00:20:20,106
Ja lõpuks muidugi ka keemilised saasteained.

239
00:20:20,106 --> 00:20:24,902
Mõelgem näiteks insektitsiididele,
pestitsiididele ja isegi mehaanilistele koormustele.

240
00:20:24,902 --> 00:20:29,425
Need on tolm ja mikroplast.
Nanoformaadis mikroplast suudab tungida rakkudesse.

241
00:20:29,425 --> 00:20:39,359
Kõik need vastastikused mõjud tagavad – kui seda sarkastiliselt
väljendada – sotsiaalselt vastuvõetava varajase lahkumise.

242
00:20:44,378 --> 00:20:46,607
Me jõuame aegamisi minu ettekande lõppu.

243
00:20:46,607 --> 00:20:54,300
Tahaksin tuua teile veel ühe võrdluse, mis näitab, kui
oluline on meie riigile keskkonnamürgiste ainete uurimine.

244
00:20:54,300 --> 00:20:58,317
Saksamaal on vaid kümme
institutsiooni, mis tegelevad selliste küsimustega.

245
00:20:58,317 --> 00:21:05,382
Kui aga olete juba teise rea läbi lugenud, siis märkate,
et soouuringute valdkonnas tegutseb 163 uurimisinstituuti.

246
00:21:05,382 --> 00:21:07,278
Nüüd küsin ma teilt: mis on tegelikult tähtsam?

247
00:21:07,278 --> 00:21:14,560
Noh, võite ise otsustada, kui palju on meie
riigile kodanike tervis väärt – nimelt mitte midagi.

248
00:21:16,171 --> 00:21:22,241
Jah, siin on mul veel üks kokkuvõte. Aja puudumise
tõttu ei soovi ma seda üksikasjalikult ette lugeda.

249
00:21:22,241 --> 00:21:29,470
Allpool on märgitud allikas. Võite selle ise
läbi lugeda ja sealt täpsemat teavet leida.

250
00:21:31,811 --> 00:21:36,537
Jah, härra Weikl palus mul öelda veel
paar sõna selle kohta, mida tuleks vältida.

251
00:21:36,537 --> 00:21:40,754
Seega ei saa te väljaspool tegelikult midagi
vältida, sest tehniliste antennide tõttu on

252
00:21:40,754 --> 00:21:42,949
elektromagnetväljad lihtsalt kõikjal olemas.

253
00:21:42,949 --> 00:21:51,372
Kuid see, kas te püsite kaua tervena, sõltub täiesti sellest,
kuidas te oma siseruumides tekkivaid koormusi käsitlete.

254
00:21:51,372 --> 00:21:57,386
Ma märkan ka täna, et peamised kiirgusallikad
on siseruumides, nimelt juhtmeta telefonid ja

255
00:21:57,386 --> 00:22:01,949
WiFi-võrgud. Inimesed ei taha seda sageli uskuda.

256
00:22:01,949 --> 00:22:06,418
Nad tulevad mind järele, siis ma teen mõõtmisi ja selgitan välja,
et väljastpoolt tuleb ehk vaid kolmekohaline

257
00:22:06,418 --> 00:22:11,745
mikrovattide arv, kuid oma seadmete – WiFi ja juhtmeta
telefoni – tõttu on teil millivattide tasemel kiirguskoormus.

258
00:22:11,745 --> 00:22:17,114
Seega, kui soovitakse kiirguskoormust vähendada,
tuleks tegelikult kõigepealt mõõta siseruumide

259
00:22:17,114 --> 00:22:21,095
kiirguskoormust, enne kui hakatakse väljas kiirgust vähendama.

260
00:22:21,095 --> 00:22:28,841
Ma ei taha sellega öelda, et väliste kiirte
märkimisväärne vähendamine ei oleks soovitav.

261
00:22:28,841 --> 00:22:31,065
Jah, sellega jõuan oma ettekande lõppu.

262
00:22:31,065 --> 00:22:33,846
Tänan teid tähelepanu eest. Ma tean, et tekib küsimusi.

263
00:22:33,846 --> 00:22:36,759
Olen loomulikult valmis selles arutelus osalema. Tänan.