WEBVTT 00:00.560 --> 00:08.840 27. septembril 2026 hääletavad Šveitsi valijad neutraalsuse algatuse üle. 00:08.840 --> 00:17.864 Aga miks on seda algatust üldse vaja, kui neutraalsus on juba alates 1848. aastast sätestatud föderaalpõhiseaduses 00:17.864 --> 00:22.860 ja 89 protsenti šveitslastest pooldab neutraalsust? 00:22.860 --> 00:29.101 Nii väidab föderaalnõukogu, et hääletuse tulemus ei sea kahtluse alla Šveitsi neutraalsust. 00:29.101 --> 00:35.361 Kuid kas see on tõesti nii? Lõppude lõpuks on see neutraalsuse tõlgendamise küsimus. 00:35.361 --> 00:41.994 Neutraalsuse algatus käivitati nimelt seetõttu, et selle algatajad on seisukohal, et neutraalsus ei ole 00:41.994 --> 00:50.175 föderaalpõhiseaduses piisavalt selgelt sätestatud ning on viimastel aastatel üha enam lahjendatud ja nõrgendatud. 00:50.175 --> 00:59.172 Seetõttu nõuab algatus rangemat neutraalsuspoliitikat ja soovib lisada põhiseadusesse uue artikli, 00:59.172 --> 01:03.353 ● „et Šveitsi neutraalsus on igavene ja relvastatud; 01:03.353 --> 01:09.940 ● et Šveits ei ühine ühegi sõjalise ega kaitsealliansiga ega tee sellise alliansiga koostööd, välja arvatud 01:09.940 --> 01:16.574 juhul, kui Šveitsi vastu rünnatakse sõjaliselt või kui sellist rünnakut valmistatakse ette; 01:16.574 --> 01:25.829 ● et Šveits ei osale kolmandate riikide vahelistes sõjalistes konfliktides ega kehtesta sanktsioone sõdivate riikide vastu. 01:25.829 --> 01:30.172 Erandiks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) sanktsioonid ning meetmed, mille 01:30.172 --> 01:33.665 eesmärk on takistada sanktsioonide kõrvalehoidmist; 01:33.665 --> 01:40.181 ● et Šveits kasutab oma neutraalsust vahendajarollis. 01:40.181 --> 01:45.800 Liidunõukogu ja parlament lükkavad neutraalsusalgatuse tagasi, esitamata selle kohta vastueelnõu.“ 01:45.800 --> 01:53.455 Selles saates analüüsitakse liidunõukogu ja parlamendi seisukohti ning asetatakse need laiemasse konteksti. 01:53.455 --> 01:58.380 Selle käigus uuritakse, kas see peab kriitilisele kontrollile vastu. 01:58.380 --> 02:01.588 Liidunõukogu: „Šveits on alaliselt neutraalne.” 02:01.588 --> 02:06.380 „Seetõttu on nende neutraalsus juba igavene.“ 02:06.380 --> 02:10.572 Nagu öeldud, on see „neutraalsuse“ määratluse küsimus. 02:10.572 --> 02:16.080 Hääletus on otsustava tähtsusega Šveitsi neutraalsuse määratlemisel. 02:16.080 --> 02:21.772 Liidunõukogu: „Püsivalt neutraalse riigina ei kuulu Šveits juba praegugi ühegi sõjalise ega 02:21.772 --> 02:25.620 kaitsealliansi koosseisu (nagu näiteks NATO).” 02:25.620 --> 02:32.612 Neutraalsusalgatuse poolt hääletamisega soovitakse tagada, et see nii ka tulevikus jääks. 02:32.612 --> 02:37.816 Lõppude lõpuks tõstatavad üksikud poliitikud ikka ja jälle teema NATO-ga ühinemise 02:37.816 --> 02:43.549 võimalusest või vähemalt tihedamast koostööst NATO-ga. 02:43.549 --> 02:51.277 Liidunõukogu: „Algatus raskendaks julgeolekupoliitilist koostööd (selliste kaitseallianssidega nagu NATO). (…) 02:51.277 --> 02:53.640 See oleks Šveitsi julgeolekule tõsine oht: 02:53.640 --> 02:57.926 „Ta oleks (…) rünnaku korral vähem kaitstud.” 02:57.926 --> 02:59.738 Kas see on tõesti nii? 02:59.738 --> 03:09.105 Otsustav küsimus on, kas NATO suudab tõepoolest tagada julgeoleku ja rahu – või kas ta hoopis seab need ohtu. 03:09.105 --> 03:15.082 NATO dokumentaalfilm on seda küsimust uurinud ja jõudnud järgmisele järeldusele: 03:15.082 --> 03:20.965 Euroopas on võimaliku sõja oht praegu suurem kui kunagi varem alates Teisest maailmasõjast. 03:20.965 --> 03:28.456 Juba aastakümneid on selgunud, et NATO õhutab kogu seda sõjakäitumist, olgu siis propaganda, ähvarduste – nagu 03:28.456 --> 03:33.574 NATO laienemine itta – või tegeliku relvastumise kaudu. 03:33.574 --> 03:41.166 Kla.TV uuris mõningaid olulisemaid NATO ametlikke operatsioone, nagu Jugoslaavia 1999. aastal, 03:41.166 --> 03:47.040 Afganistan pärast 11. septembrit ja Liibüa 2011. aastal. 03:47.040 --> 03:49.900 Kõigil neil sõjadel on üks ühine joon: 03:49.900 --> 03:59.577 Sõja põhjustatud kannatused olid suuremad kui see väidetav ebaõiglus, mida sõda pidi kõrvaldama, et tagada riigis rahu. 03:59.577 --> 04:04.691 See on vastuolus rahvusvahelise sõjaõiguse põhimõttega. 04:04.691 --> 04:07.540 Ja neil sõdadel on veel üks ühine joon: 04:07.540 --> 04:10.441 Need põhinesid valedel. 04:10.441 --> 04:18.768 Šveitsi ajaloolane dr Daniele Ganser on oma raamatus „Ebaseaduslikud sõjad: kuidas NATO riigid saboteerivad ÜRO-d“ 04:18.768 --> 04:29.770 näidanud, kuidas on minevikus ja tänapäeval peetud ebaseaduslikke sõdu – ilma liitlaste abita ja ilma ÜRO selgesõnalise mandaadita. 04:29.770 --> 04:39.083 Seega ei saa NATO-t pidada „rahu tagamise“ garantiiks – eriti mitte Euroopas ja veel vähem väikese Šveitsi puhul, kes on 04:39.083 --> 04:50.332 oma neutraalsuse tõttu suutnud 200 aastat edukalt sõdadest eemale hoida ning on rünnaku korral varustatud omaenda armeega. 04:50.332 --> 04:57.215 Liidunõukogu: „Šveits ei osale juba praegu kolmandate riikide vahelistes sõjalistes konfliktides.” 04:57.215 --> 04:58.860 Ei, mitte otseselt. 04:58.860 --> 05:05.064 Selle algatuse eesmärk on aga tagada, et see nii ka tulevikus jääks ning et Šveits ei 05:05.064 --> 05:09.400 osaleks sõjalistes konfliktides ka kaudselt. 05:09.400 --> 05:15.160 Ka need, kes osalevad sanktsioonides, nagu Šveits Ukraina sõjas, võtavad ühe poole. 05:15.160 --> 05:19.691 Ka need, kes tarnivad relvi sõjapiirkondadesse, ei ole neutraalsed. 05:19.691 --> 05:28.293 Täna on küll keelatud eksportida Šveitsi sõjatarvikuid riikidesse, mis on seotud siseriiklike või rahvusvaheliste konfliktidega. 05:28.293 --> 05:35.580 Nagu näitavad föderaalvalitsuse ametlikud statistilised andmed, eirati seda keeldu siiski avalikult. 05:35.580 --> 05:42.885 Selle andmete kohaselt eksporditi Šveitsist aastatel 1975–2016 relvi 17,5 miljardi 05:42.885 --> 05:48.637 frangi eest – suures osas sõdivatele osapooltele! 05:48.637 --> 05:56.100 Lisaks on minevikus korduvalt arutatud relvaekspordi eeskirjade võimalikku leevendamist. 05:56.100 --> 06:03.528 Nüüd on Liidunõukogu esitanud ettepaneku anda riigivalitsusele volitused eksportida sõjatarvikuid 25 06:03.528 --> 06:09.240 riiki, isegi kui need on seotud relvastatud konfliktidega. 06:09.240 --> 06:13.395 Ka relvade edasiandmine peaks põhimõtteliselt olema võimalik. 06:13.395 --> 06:23.426 Sellega vastupidiselt algatati 2026. aasta kevadel edukalt rahvahääletus „Ei Šveitsi relvadele sõjapiirkondades“. 06:23.426 --> 06:28.682 Nüüd tuleb see Šveitsi elanikkonnale rahvahääletusele esitada. 06:28.682 --> 06:32.338 Liidunõukogu: „Šveits rakendab juba kõiki ÜRO sanktsioone.” 06:32.338 --> 06:35.612 „Seda on ta kohustatud tegema ÜRO liikmena.” 06:35.612 --> 06:42.995 Just see peaks neutraalsuse algatusega saksamaa liidupõhiseaduses sätestama ja pikaajaliselt tagama. 06:42.995 --> 06:48.393 Šveits peaks edaspidi võtma üle ainult ÜRO sanktsioone sõdivate riikide vastu. 06:48.393 --> 06:57.604 Seega oleksid ELi sanktsioonid välistatud, kuna neid ei ole vastu võtnud rahvusvaheliselt legitiimne ÜRO Julgeolekunõukogu. 06:57.604 --> 07:02.081 Liidunõukogu: „Sanktsioonid on vahend, millega reageerida rahvusvahelise õiguse 07:02.081 --> 07:05.640 rikkumistele ja rahvusvahelise korra ohustamisele. (…) 07:05.640 --> 07:10.963 Selle algatuse tulemusel ei saaks Šveits enam rakendada paljusid sanktsioone sõdivate riikide vastu. 07:10.963 --> 07:15.799 „See avaldaks negatiivset mõju Šveitsi huvidele ja mainele ning võiks teatud juhtudel 07:15.799 --> 07:19.729 põhjustada teiste riikide negatiivseid reaktsioone.” 07:19.729 --> 07:25.411 Kuigi Šveits ei ole siiani sõjategevuses aktiivselt osalenud, on ta Ukraina sõjas siiski 07:25.411 --> 07:29.500 lasknud end kaasa tõmmata ja ühe poole valinud. 07:29.500 --> 07:38.710 28. veebruaril 2022 andis ta järele sise- ja välispoliitilisele survele ning võttis ELi majanduslikud sanktsioonid üle 07:38.710 --> 07:44.540 täies ulatuses – arvestamata senist neutraalsuspoliitikat. 07:44.540 --> 07:51.416 ELi sanktsioonide ulatus ja nende tingimusteta üle võtmine olid esmakordsed ja enneolematud. 07:51.416 --> 07:59.900 Venemaa kuulutas kohe, et Šveits ei ole enam neutraalne, ja kustutas riigi sõbralike riikide nimekirjast. 07:59.900 --> 08:07.879 Oma põnevas essees „Sanktsioonid on sõda teiste vahenditega“ valgustab uuriv ajakirjanik James Corbett 08:07.879 --> 08:13.533 sanktsioonide kui „majandusliku relva“ arengut 20. sajandil. 08:13.533 --> 08:21.414 Ta selgitab, et sanktsioonid on sõjarelv, mis näljutab ja tapab inimesi „leivakeelu“ abil. 08:21.414 --> 08:29.960 Seega ei ole sanktsioonid sugugi mõistlikud meetmed rahvusvahelise õiguse rikkumistele reageerimiseks, nagu väidab Liidunõukogu. 08:29.960 --> 08:38.976 Need põhjustavad sageli isegi sõdade pikendamist ja mõjutavad tsiviilelanikkonda enamasti veelgi rängemalt kui sõjategevus ise. 08:38.976 --> 08:46.078 Denveri ülikooli ja Washingtonis asuva Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse teadlaste läbiviidud uuringu 08:46.078 --> 08:54.711 tulemused näitasid, et sanktsioonide tagajärjel hukkunute arv oli viis korda suurem kui sõja tagajärjel hukkunute arv. 08:54.711 --> 09:00.328 Liidunõukogu: „Algatuskomitee nõue, et Šveits kasutaks oma neutraalsust vahendajarolli 09:00.328 --> 09:04.440 täitmiseks ja rahu edendamiseks, on juba täna tavaks.” 09:04.440 --> 09:06.414 Kas see on tõesti nii? 09:06.414 --> 09:15.586 Kuigi föderaalnõukogu arvates on sanktsioonide ülevõtmine kooskõlas neutraalsusega, on vahendajaroll praktikas lõppenud: 09:15.586 --> 09:20.125 ● Venemaa liigitas Šveitsi „vaenulikuks riigiks“. 09:20.125 --> 09:24.015 ● Sellele järgnes kahepoolsete suhete halvenemine. 09:24.015 --> 09:30.578 Venemaa piiras muu hulgas diplomaatilist ja poliitilist suhtlust Šveitsiga. 09:30.578 --> 09:37.953 ● Lisaks hakkas Venemaa pool Šveitsi enam usaldusväärseks neutraalseks vahendajaks pidama. 09:37.953 --> 09:44.550 Selle rolli võtsid nüüd üle sellised riigid nagu Türgi või Saudi Araabia, kes esitasid end neutraalsete 09:44.550 --> 09:49.180 rahuvalvajatena, kuigi nad ajavad oma karmikõlalisi huve. 09:49.180 --> 09:57.453 Niimoodi kaotas Šveits oma neutraalsuse nõrgendamise tõttu võimaluse anda oluline panus rahu tagamisse. 09:57.453 --> 10:04.004 Liidunõukogu: „Võrreldes praeguse tavaga piiraks algatus tegutsemisvabadust, mille abil on võimalik 10:04.004 --> 10:08.096 kaitsta meie julgeolekut, iseseisvust ja heaolu.” 10:08.096 --> 10:13.080 „Eriti halvenevas julgeolekuolukorras on see tegutsemisruum oluline.” 10:13.080 --> 10:17.520 Juba on selgitatud, et tegelikult on asi täpselt vastupidi. 10:17.520 --> 10:23.921 Suurte liitlaspartneritega, nagu NATO või EL, lähenemise tõttu kaotab Šveits üha enam 10:23.921 --> 10:28.480 oma iseseisvust ja neutraalse vahendaja rolli. 10:28.480 --> 10:31.618 See on selgelt ilmnenud Ukraina sõjas. 10:31.618 --> 10:39.823 Ainult selgelt määratletud ja seadusega sätestatud neutraalsus, nagu seda näeb ette algatus, kaitseb Šveitsi usaldusväärselt 10:39.823 --> 10:44.523 sattumise eest sõjakäitumisse – heaolu suurimasse vaenlasesse. 10:44.523 --> 10:53.500 Kokkuvõte: Berni Ülikooli emeriitprofessor prof. dr. Wolf Linder võtab asja kokku järgmiselt: 10:53.500 --> 10:58.614 „Loodan, et Šveits hakkab töötama selle nimel, et taastada oma maine neutraalse riigina, 10:58.614 --> 11:02.080 mis on usaldusväärne kõigi osapoolte silmis.“ 11:02.080 --> 11:05.040 Sest me elame maailmas, mis ei ole rahulik. 11:05.040 --> 11:08.820 Teiste riikide vastu suunatud sõjategevust on üha rohkem. 11:08.820 --> 11:17.498 „Ja seekord on neutraalne seisukoht oluline mitte ainult Šveitsi, vaid tõenäoliselt ka kogu maailma jaoks.“ 11:17.498 --> 11:25.952 Kui soovite, et Šveitsi neutraalsust ei nõrgendataks veelgi, vaid see kinnitataks selgelt põhiseaduses, 11:25.952 --> 11:31.600 hääletage 27. septembril 2026 neutraalsusalgatuse poolt. 11:31.600 --> 11:38.545 Ainult nii saab Šveits säilitada oma usaldusväärsuse rahuvahendajana ja anda oma panuse maailma rahusse!