Pandeemia kui varjatud sõja uus ajastu?

24.04.2021 | www.kla.tv/18575

Paul Schreyer, autor, ajakirjanik ja kriitilise kirjanduse raamatute autor, räägib oma loengus “Pandeemilised simulatsioonimängud - uue ajastu ettevalmistamine?” poliitilisest arengust - pärast külma sõja ajastu lõppu 1945–1990. Seda aega iseloomustas tõeline hirm tuumasõja ees. Ida ja lääs olid relvastatud ja ähvardasid üksteist täieliku hävitamisega. Kuid siis lagunes Nõukogude Liit, mida sümboliseeris Berliini müüri langemine 1990. aastal. Maailm hingas kergendatult ja keskendus rahule, USA valitsus seevastu otsis võimalust, kuidas saaks sõjaväe kulutusi õigustada nüüd, kui vaenlane on äkki kadunud. Kuidas teha elanikkonnale selgeks, et nad vajavad endiselt tugevat sõjaväge, millel on suured relvakulud ja relvasüsteemid? Rünnakud 1993. aastal Maailma Kaubanduskeskusele ja 1995. aastal Oklahoma valitsushoonele juhatasid sisse uue sõjaajastu, "terrorismivastase sõja", mis jättis verise jälje suurele osale maailmast. USA valitsus on meedia toel leidnud elanike seas heakskiidu, et suurenenud kaitsekulutused bioloogilistele ja keemiarelvadele on muutunud vajalikuks, ütles Schreyer. Üks juhtivaid biorelvade eksperte, kolonel Robert Kadlec tõstis 1998. aastal Pentagoni sisemises strateegiadokumendis esile bioloogiliste relvade „eeliseid“ järgmiselt: „Kui bioloogilisi relvi kasutatakse ruumiliselt piiratud või looduslikult esineva haiguse katte all, võib nende kasutamist usaldusväärselt eitada [...]. Tõsiste majanduslike kaotuste tekitamise potentsiaal ja selle tagajärjel poliitiline ebastabiilsus koos võimalusega selle ebastabiilsuse kasutamist autoriteetselt keelata, ületab mis tahes muu teadaoleva relva võimalused.” Samal 1998. aastal, USA miljardäri raha eest, loodi Johns Hopkinsi ülikooliga seotud "Tervise julgeoleku keskus" - inglise keeles "Center for Health Security". Vaid aasta hiljem hakkas see “Tervise julgeoleku keskus” korraldama nn bio-terrorismi simulatsioonimängudega õppusi. Paul Schreyer võttis selle luubi alla. Nende nimetused kõlavad, nagu oleksid nad pärit futuristlikest filmidest: "Tume talv", "Globaalne elavhõbe", "Atlandi torm", "Clade X" ja 2019. aasta oktoobris - õppus "Event 201". Viimast tasub lähemalt uurida: selle taas korraldas “Tervise julgeoleku keskus”. Kaaskorraldajateks olid Gatesi fond, Maailma Majandusfoorum ning USA farmaatsia- ja meedia kontsernid. Selle õppuse käigus simuleeriti koroonaviiruse pandeemiat, pidades silmas ka avalikke suhteid. Selle õppuse dokumentatsiooni kohaselt, peavad „Valitsused tegema koostööd meediaettevõtetega, et uurida ja arendada, nn valesõnumite vastu võitlemiseks osavamaid lähenemisviise. Selleks on vaja arendada meediat kiire, täpse ja järjepideva teabega üle ujutamiseks […]. Meediaettevõtted peaksid omalt poolt võtma kohustuse tagada, et ametlikele sõnumitele antakse prioriteet ja nn valesõnumeid tõrjutakse - ka tehnoloogia abil.” Kokkuvõttes võib öelda, et siin on pandeemia stsenaariume testitud ja pidevalt arendatud, ja nende peamine teema on olnud haiguste ja vaktsineerimise mõju kodanikele. Nendest simulatsioonimängudest võtsid osa kõrged ametnikud ja valitsuse esindajad ning tuntud ajakirjanikud, ja viimati ka ülemaailmsete suurkorporatsioonide juhatuse liikmed. Kõigil õppustel oma osa oli ka kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste piiramisel. 2020-al aastal kuulutas WHO tegelikult välja koronaviiruse pandeemia. Palju aastaid simulatsioonimängudes harjutatud ja arutatud meetmed nüüdseks on rakendatud kogu maailmas. Kas selle taustal võib veel ikkagi uskuda “juhuslikku” pandeemiasse?

from wou.

Sources/Links: Paul Schreyer: Pandemie-Planspiele – Vorbereitung einer neuen Ära? www.youtube.com/watch?v=SSnJhHOU_28