This website uses cookies. Cookies help us to provide our services. By using our services, you consent to our use of cookies. Your data is safe with us. We do not pass on your analysis or contact data to third parties! Further information can be found in the data protection declaration.
Elektripuudus Šveitsis? Ei, aga... See on jama! ("Šveits püsti, seisa enda eest" kaudu)
Praegu räägivad peavoolupoliitika ja meedia meile, et elame läbi elektrikriisi. Konföderatsioon palub elanikel olla säästlik ja vältida asjatut elektritarbimist. Kas elektripuudus on tõesti tõeline või on see lihtsalt paanika üleskütmine? Sellest artiklist saate teada, kes tegelikult tänu teie elektrisäästule palju raha teenib ja kui harvaesinev see elektri puudus tegelikult on?[continue reading]
License: Creative Commons License: Attribution CC BY
Debout la Suisse - “Šveits, püsti!” Ühendus koosneb erinevate inimõigusorganisatsioonide esindajatest, mis on asutatud 2020. aasta kevadest. Debout la Suisse tähistab tervet mõistust, proportsiooni, koos elamist ja üksteise abistamist. Ühendus Debout la Suisse kaitseb põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ning püüdleb vabaduse, sõltumatuse ja enesemääramise poole. Selle neli poliitilist prioriteeti on tervishoiupoliitika, haridus, suveräänsus ja maksustamine.
Ühingu 19.09.2022 uudiskirjas ilmus pressiteade pealkirjaga „Elektripuudus Šveitsis? Ei, aga... See on jama!” Nüüd kuulake allolevat pressiteate täisteksti:
„Elektripuudus Šveitsis? Ei, aga… See on jama!!
Elektrist rääkides mõtleme tavaliselt kodumajapidamiste, ettevõtete ja tööstuste toiteallikale. Tõsi, aga ainult pool. Tõepoolest, kõikide elektritarnijate suhtes kehtivad elektrialased õigusaktid. See reguleerib ja tagab varustuskindluse ning on energiatarnijate meelepahaks seotud seaduslike tariifidega. See energiavarustus Šveitsis on aga vaid osa energiakaubandusest. Valdav osa Šveitsi elektrist on mõeldud rahvusvaheliseks elektrikaubanduseks – tõeliseks elektribörsiks.
Šveitsi elekter müüakse välismaale
Elektritarbimine järgib nn päeva kõikumiskõverat. Öösel, kui elektrivajadus on väike, jätkavad soojuselektrijaamad tööd majanduslikel põhjustel. Pumbajaamad kasutavad odavat elektrit, et tõsta vett tagasi tammijärvedesse. Päevasel ajal müüvad elektri tootjad elektrit kõrge hinnaga kWh kohta. See on huvitav ekspluateerimise ja samuti rahvamajanduse seisukohalt.
Šveits on energiasõltumatu
Seda impordi/ekspordi mängu ei tohiks segi ajada Šveitsi isemajandamise tasemega. Selles osas jääme meie sõltumatuks. Isegi suletud piiridega. Ilmselgelt pole praegu põhjust elektrihinda tõsta. Hüdroelektrijaamade jaoks (60% toodangust) langeb taevast jätkuvalt tasuta vett. Ja uraani kõikuv hind allub omahinnale (tehasest voi elektrijaamast).
Lobitöö propageerib Konföderatsiooni hirmustrateegiat
Mis võiks olla kaunim peategelaste jaoks kui hirmukliima, mis praegu valitseb kogu energiasektoris? Mis on pandeemia farmaatsiatööstuse jaoks, mis on sõda relvade lobi jaoks, seda on ka fiktiivne energiakriis energiaturu jaoks. Rakendades hirmustrateegiat, mille selline lobitöö kutsub esile , saab Šveitsi föderaalne energiaamet kiiresti ja otseselt kasu nii gaasi-/naftakontsernidele kui ka elektrimüüjatele.
Elektrienergia säästmine on kasulik ainult elektrimüüjatele
Kui konföderatsioon kutsub meid üles elektrit säästma, siis see ei tulene sugugi sellest, et meil seda ei jätku, vaid seetõttu, et oleme elektriga kauplemiseks liiga odavad. Iga säästetud kilovatt on kasulik energiagruppidele, sest nad saavad Šveitsis säästetud elektrit välismaale palju kõrgema hinnaga müüa. Šveitsi hüdroenergiat nimetatakse valgeks kullaks. Nüüd peaks see olema veel kuldsem – neile vähestele, kellele see alati meeldinud on.
Nende faktide valguses on Föderaalnõukogu liikme Simonetta Sommaruga [1] Axpole antud 4 miljardi dollari suurune laen enam kui kahtlane.
Nagu elektri puhul, on ka gaasitarnete puhul suur lõhe selle vahel, mida poliitikud räägivad ja mida nad teevad. Kuidas seletada, et gaasimahuteid demonteeritakse, näiteks kevadel Zuchwilis [2], samal ajal kui liigume ilmselt energiavarustuse probleemide poole?
Christian Besmer, pensionil IT-spetsialist, elekroinsener, Zürichi elektrijaam (ewz).
21.11.2022 | www.kla.tv/24194
Debout la Suisse - “Šveits, püsti!” Ühendus koosneb erinevate inimõigusorganisatsioonide esindajatest, mis on asutatud 2020. aasta kevadest. Debout la Suisse tähistab tervet mõistust, proportsiooni, koos elamist ja üksteise abistamist. Ühendus Debout la Suisse kaitseb põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ning püüdleb vabaduse, sõltumatuse ja enesemääramise poole. Selle neli poliitilist prioriteeti on tervishoiupoliitika, haridus, suveräänsus ja maksustamine. Ühingu 19.09.2022 uudiskirjas ilmus pressiteade pealkirjaga „Elektripuudus Šveitsis? Ei, aga... See on jama!” Nüüd kuulake allolevat pressiteate täisteksti: „Elektripuudus Šveitsis? Ei, aga… See on jama!! Elektrist rääkides mõtleme tavaliselt kodumajapidamiste, ettevõtete ja tööstuste toiteallikale. Tõsi, aga ainult pool. Tõepoolest, kõikide elektritarnijate suhtes kehtivad elektrialased õigusaktid. See reguleerib ja tagab varustuskindluse ning on energiatarnijate meelepahaks seotud seaduslike tariifidega. See energiavarustus Šveitsis on aga vaid osa energiakaubandusest. Valdav osa Šveitsi elektrist on mõeldud rahvusvaheliseks elektrikaubanduseks – tõeliseks elektribörsiks. Šveitsi elekter müüakse välismaale Elektritarbimine järgib nn päeva kõikumiskõverat. Öösel, kui elektrivajadus on väike, jätkavad soojuselektrijaamad tööd majanduslikel põhjustel. Pumbajaamad kasutavad odavat elektrit, et tõsta vett tagasi tammijärvedesse. Päevasel ajal müüvad elektri tootjad elektrit kõrge hinnaga kWh kohta. See on huvitav ekspluateerimise ja samuti rahvamajanduse seisukohalt. Šveits on energiasõltumatu Seda impordi/ekspordi mängu ei tohiks segi ajada Šveitsi isemajandamise tasemega. Selles osas jääme meie sõltumatuks. Isegi suletud piiridega. Ilmselgelt pole praegu põhjust elektrihinda tõsta. Hüdroelektrijaamade jaoks (60% toodangust) langeb taevast jätkuvalt tasuta vett. Ja uraani kõikuv hind allub omahinnale (tehasest voi elektrijaamast). Lobitöö propageerib Konföderatsiooni hirmustrateegiat Mis võiks olla kaunim peategelaste jaoks kui hirmukliima, mis praegu valitseb kogu energiasektoris? Mis on pandeemia farmaatsiatööstuse jaoks, mis on sõda relvade lobi jaoks, seda on ka fiktiivne energiakriis energiaturu jaoks. Rakendades hirmustrateegiat, mille selline lobitöö kutsub esile , saab Šveitsi föderaalne energiaamet kiiresti ja otseselt kasu nii gaasi-/naftakontsernidele kui ka elektrimüüjatele. Elektrienergia säästmine on kasulik ainult elektrimüüjatele Kui konföderatsioon kutsub meid üles elektrit säästma, siis see ei tulene sugugi sellest, et meil seda ei jätku, vaid seetõttu, et oleme elektriga kauplemiseks liiga odavad. Iga säästetud kilovatt on kasulik energiagruppidele, sest nad saavad Šveitsis säästetud elektrit välismaale palju kõrgema hinnaga müüa. Šveitsi hüdroenergiat nimetatakse valgeks kullaks. Nüüd peaks see olema veel kuldsem – neile vähestele, kellele see alati meeldinud on. Nende faktide valguses on Föderaalnõukogu liikme Simonetta Sommaruga [1] Axpole antud 4 miljardi dollari suurune laen enam kui kahtlane. Nagu elektri puhul, on ka gaasitarnete puhul suur lõhe selle vahel, mida poliitikud räägivad ja mida nad teevad. Kuidas seletada, et gaasimahuteid demonteeritakse, näiteks kevadel Zuchwilis [2], samal ajal kui liigume ilmselt energiavarustuse probleemide poole? Christian Besmer, pensionil IT-spetsialist, elekroinsener, Zürichi elektrijaam (ewz).
from dd.
[1] Bundesrat gewährt der Axpo einen Notfallkredit von vier Milliarden Franken https://www.nau.ch/news/schweiz/bund-spricht-stromkonzern-axpo-4-milliarden-kredit-zu-66268112
[2] Gaskugelspeicher von Zuchwil werden zurückgebaut https://www.solothurnerzeitung.ch/solothurn/lebern-bucheggberg-wasseramt/zuchwil-der-rueckbau-der-metallkugeln-ist-in-vollem-gange-ld.2255501