This website uses cookies. Cookies help us to provide our services. By using our services, you consent to our use of cookies. Your data is safe with us. We do not pass on your analysis or contact data to third parties! Further information can be found in the data protection declaration.
WHO klassifitseerib ettenähtud koroona kaitsemeetmed ebaefektiivseteks
Selguse huvides: see artikkel ei soovi "koroonaviirust kahjutuks muuta", ega nõua valitsuse korralduste eiramist. Kuid selleks, et seda küsimust saaks asjalikult arutada, tuleb sõnale lisada ka teisi professionaalseid hääli.
23. märtsil 2020 rakendati Saksamaal drastilised meetmed koroonaviiruse leviku vastu. Nende hulka kuulub muu hulgas: vahemaa hoidmine, reisipiirangud ja üldised liikumiskeelud. COVID 19 kriisi tagajärjel mõjutavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud meetmed suurt osa maailma elanikkonnast. Kas nende massiliste piirangute kohta on olemas teaduslik tõhususe uuring, st, kas on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et need võivad tõepoolest ohjeldada pandeemiaviiruse levikut?[continue reading]
License: Creative Commons License: Attribution CC BY
Selguse huvides: see artikkel ei soovi "koroonaviirust kahjutuks muuta", ega nõua valitsuse korralduste eiramist. Kuid selleks, et seda küsimust saaks asjalikult arutada, tuleb sõnale lisada ka teisi professionaalseid hääli.
23. märtsil 2020 rakendati Saksamaal drastilised meetmed koroonaviiruse leviku vastu. Nende hulka kuulub muu hulgas: vahemaa hoidmine, reisipiirangud ja üldised liikumiskeelud. COVID 19 kriisi tagajärjel mõjutavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud meetmed suurt osa maailma elanikkonnast. Kas nende massiliste piirangute kohta on olemas teaduslik tõhususe uuring, st, kas on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et need võivad tõepoolest ohjeldada pandeemiaviiruse levikut?
WHO ise uuris sügisel 2019 läbi viidud uuringus meetmeid, mida praegu rakendatakse viiruse leviku tõkestamiseks. Vastavas WHO aruandes eeldatakse ülemaailmset viirusepandeemiat, mille on käivitanud varem tundmatu gripiviirus, mille suhtes inimpopulatsioonis veel puudub põhiline immuunsus. WHO järeldab oma eelnõu lisas, et peaaegu kõigi sel ajal uuritud meetmete tegelikku tõhusust võib pidada madalaks või isegi väga madalaks. WHO hindas ainult käte hügieeni ja maskide kasutamise potentsiaalset mõju, peamiselt kliinilises valdkonnas, mõõdukaks või tugevaks.
Nüüd kogu maailmas jõustatud määrused on enamiku riikide majanduse suures osas peatanud ja tõsiselt piiranud inimõigusi. Ja seda, hoolimata asjaolust, et meetmete tõhusust viiruspandeemia korral, WHO (sel ajal) kippus nimetama nõrgaks. Äsja soovitatud meetmete saatuslik mõju on see, et maailmamajandus taastub väga aeglaselt, kui üldse, ja et rahvad kogevad tõenäoliselt sarnaseid hädaolukordi nagu eelmise sajandi 20. aastatel. Hinnanguliselt langeb üle 500 miljonit inimest kogu maailmas alla vaesuspiiri. Võib isegi juhtuda, et nende meetmete tagajärjed tapavad rohkem inimesi kui COVID-19 viirus. Miks neid meetmeid siis üldse rakendati? Miks soovitab WHO praegu koroonas täpselt neid meetmeid, mis veel sügisel üldise viirusepandeemia suhtes olid hinnatud kui ebaefektiivsed? Raske on ette kujutada, et keegi kogu WHO-st ei teadnud sellest uuringust sügisel 2019 mitte midagi. Või on need, enamiku inimeste jaoks hävitavate tulemustega, koroonameetmed just nii mõeldud? USA 32. president Franklin D. Roosevelt ütles valitsusringkondade kohta järgmist: “Poliitikas ei juhtu midagi juhuslikult. Kui see juhtub, oli see nii kavandatud."
04.05.2020 | www.kla.tv/16301
Selguse huvides: see artikkel ei soovi "koroonaviirust kahjutuks muuta", ega nõua valitsuse korralduste eiramist. Kuid selleks, et seda küsimust saaks asjalikult arutada, tuleb sõnale lisada ka teisi professionaalseid hääli. 23. märtsil 2020 rakendati Saksamaal drastilised meetmed koroonaviiruse leviku vastu. Nende hulka kuulub muu hulgas: vahemaa hoidmine, reisipiirangud ja üldised liikumiskeelud. COVID 19 kriisi tagajärjel mõjutavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud meetmed suurt osa maailma elanikkonnast. Kas nende massiliste piirangute kohta on olemas teaduslik tõhususe uuring, st, kas on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et need võivad tõepoolest ohjeldada pandeemiaviiruse levikut? WHO ise uuris sügisel 2019 läbi viidud uuringus meetmeid, mida praegu rakendatakse viiruse leviku tõkestamiseks. Vastavas WHO aruandes eeldatakse ülemaailmset viirusepandeemiat, mille on käivitanud varem tundmatu gripiviirus, mille suhtes inimpopulatsioonis veel puudub põhiline immuunsus. WHO järeldab oma eelnõu lisas, et peaaegu kõigi sel ajal uuritud meetmete tegelikku tõhusust võib pidada madalaks või isegi väga madalaks. WHO hindas ainult käte hügieeni ja maskide kasutamise potentsiaalset mõju, peamiselt kliinilises valdkonnas, mõõdukaks või tugevaks. Nüüd kogu maailmas jõustatud määrused on enamiku riikide majanduse suures osas peatanud ja tõsiselt piiranud inimõigusi. Ja seda, hoolimata asjaolust, et meetmete tõhusust viiruspandeemia korral, WHO (sel ajal) kippus nimetama nõrgaks. Äsja soovitatud meetmete saatuslik mõju on see, et maailmamajandus taastub väga aeglaselt, kui üldse, ja et rahvad kogevad tõenäoliselt sarnaseid hädaolukordi nagu eelmise sajandi 20. aastatel. Hinnanguliselt langeb üle 500 miljonit inimest kogu maailmas alla vaesuspiiri. Võib isegi juhtuda, et nende meetmete tagajärjed tapavad rohkem inimesi kui COVID-19 viirus. Miks neid meetmeid siis üldse rakendati? Miks soovitab WHO praegu koroonas täpselt neid meetmeid, mis veel sügisel üldise viirusepandeemia suhtes olid hinnatud kui ebaefektiivsed? Raske on ette kujutada, et keegi kogu WHO-st ei teadnud sellest uuringust sügisel 2019 mitte midagi. Või on need, enamiku inimeste jaoks hävitavate tulemustega, koroonameetmed just nii mõeldud? USA 32. president Franklin D. Roosevelt ütles valitsusringkondade kohta järgmist: “Poliitikas ei juhtu midagi juhuslikult. Kui see juhtub, oli see nii kavandatud."
from pg.
https://.heise.de/tp/features/COVID-19-WHO-Studie-findet-kaum-Belege-fuer-die-Wirksamkeit-von-Eindaemmungsmassnahmen-4706446.html
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329438/9789241516839-eng.pdf?ua=1
https://.wider.unu.edu/publication/estimates-impact-covid-19-global-poverty