Ideology (Eesti)

Eugeenika 2.0

11.11.2022

11.11.2022

Eugeenika 2.0

Kas rahvastiku vähendamine ja eugeenika on minevikuprobleemid? Kui vaadata WEF-i mõtteliidrite praegusi väljaütlemisi, siis on näha, et nendel teemadel räägitakse taas avalikult. Seekord on aga ebainimlik ideoloogia riietatud moodsasse digitaalsesse rüüsse – totaalne jälgimine kaasa arvatud. [continue reading]

License:

Creative Commons License: Attribution CC BY

Eugeenika 2.0

11.11.2022 | www.kla.tv/24108

On raamatuid, mis peegeldavad tegelikkust hämmastava täpsusega – sageli aastakümneid ette. Üks neist on Lois Lowry 1993. aasta romaan "Andja", tuntud ka kui film "Mäluhoidjad". Ta visandab düstoopilise tulevikunägemuse, täieliku võrdsuse ja kontrolli ühiskonna. Harmoonilise kooselu jaoks on igapäevaelu maast madalast määratud seaduste ja reeglitega, mille määrab kindlaks vanematekogu. Näiteks määratakse ametid ja abikaasad ning lapsi saab tellida avalduse alusel. Varem viisid neid läbi surrogaatemad. Igapäevase süstiga surutakse alla kõik emotsioonid ja tunded. Inimesed, kes rikuvad seadust, imikud, kes normile ei vasta, või vanad inimesed lastakse vabaks ehk tapetakse süstimisega. Seal elavatest ja töötavatest inimestest ei tea aga keegi. Nad ei tea midagi põhjatust kurjusest, mida juhib filantroopiaks maskeeritud eugeenika äärmuslik vorm. Kas see kõik on vaid fantaasia? Kahjuks ei. See eugeenika 2.0 on eelmise sajandi eugeenika humanistlikult maskeeritud ja digitaliseeritud vorm. Seda hakatakse juba ellu viima.1920. aastal lõid psühhiaater Alfred Hoche ja kriminaaladvokaat Karl Binding tollase uue kontseptsiooni „elu, mis ei ole väärt elamist“, tänapäeval on see „kasutud inimesed“. Markus Gärtner Politik Spezialist selgitab seda uut terminit videos: selle tutvustas WEF-i meister prof Yuval Harari ja nüüd on see lühikese aja jooksul laialdaselt kasutusel. Ta peab silmas kõiki inimesi, kes on Suure lähtestamise või 4. tööstusrevolutsiooni jaoks kasutud, kasutud või ebaolulised ja kes pole seetõttu enam vajalikud. Ülejäänud, vähemalt nii näeb kommentaator Rüdiger Lenz, tuleks muuta "homo kyberneticus digitialiensiseks", alaväärtuslikuks, tundetuks olendiks. Ta toob välja, et ka praegu jääb üha rohkem mehi ja naisi viljatuks. See annab 4. tööstusrevolutsiooni juhtidele uskumatu trumbi: nüüdsest saavad nad otsustada, kes milliste geenidega ja seega ka talentidega elada tohib ning kellest vabaneda. Sest kui järglasi hakatakse üha enam katseklaasis eostama, otsustab labor, millisel geenikombinatsioonil lastakse elada ja milline embrüo "üle jääb". Lisaks tahetakse teenida suuri rahasid, lubades "headel" inimestel oma lapsi saada, juhul kui nad on hästi käitunud ja kui sotsiaalkrediidikonto seda võimaldab. See tähendab, et Lenzi sõnul ei muutu inimesed lihtsalt töötajateks, vaid biokaubaks. Ukraina surrogaatemade ärakasutamine oli vaid eelmaitse. Lenz kommenteerib: "Nad tahavad geneetilise materjali uuesti kokku panna ja müüa sind, nende tegevusega steriliseeritud inimest, (teie) järglasi, kui olete käitunud nende ideede kohaselt." Kuid nad saavad selle kuratliku plaani ellu viia ainult siis, kui massid, mitte midagi kahtlustades, usuvad "Vanemate nõukogu", nagu filmis "Andja". Lenz usub, et see on võimalik ainult seetõttu, et massid ei suuda ette kujutada midagi nii kurja ega usu, et nii põhjatult julmad ja võimsad inimesed tegelikult eksisteerivad. Aga kui see massiivne plaan avalikustatakse, ei saa nad seda enam ellu viia. See nõuab aga igalt inimeselt selja sirgu lükkamist ja võitlust tõelise inimlikkuse eest!

from sis.