This website uses cookies. Cookies help us to provide our services. By using our services, you consent to our use of cookies. Your data is safe with us. We do not pass on your analysis or contact data to third parties! Further information can be found in the data protection declaration.
Nn geenikäärid – CRISPR/Cas – on geenitehnoloogia uuringutes kasutusel alates 2012. aastast. See võimaldas 2015. aastal esimest korda parandada inimese embrüote geneetilisi defekte. Samal ajal täheldati aga elusolendite DNA struktuurimuutusi, mis edasi kanduti. Kas see samm teaduse edenemises või inimkonna ajaloo õudusunenägu?[continue reading]
License: Creative Commons License: Attribution CC BY
Geenitehnoloogias on alates 2012. aastast kasutatud uut meetodit, mida tuntakse kui CRISPR/Cas geenikääre. Selle tehnoloogia abil saab elusolendite geneetilist materjali muuta. 2015. aastal parandasid teadlased esimest korda inimese embrüote geneetilist defekti. Uppsala ülikooli uuring näitab, et see pealiskaudselt paljulubav meetod pole kahjutu. Sealne teadusrühm leidis, et CRISPR/Cas võib põhjustada suuri struktuurseid muutusi sebrakala DNA-s. Selle meetodi abil saab genoomi ehk geneetilise materjali “lahti lõigata” ja DNA sektsioone sisestada või eemaldada.
Kuid geenikäärid võivad ka soovimatutes kohtades genoomi sisse lõigata. Sebrakala puhul on soovimatud muutused üle kandunud ka järglastele. Viimane uuring kinnitab seega varasemaid aruandeid, mis näitavad selle geenitehnoloogia protsessi soovimatuid mõjusid.
See "teaduslik areng" avab inimeste geneetilise "täiustamise" kanalid ja võib seega omada ettearvamatuid laastavaid tagajärgi nii inimkonnale kui ka teistele elusolenditele ja keskkonnale. Kas me tahame seda?
24.10.2022 | www.kla.tv/23951
Geenitehnoloogias on alates 2012. aastast kasutatud uut meetodit, mida tuntakse kui CRISPR/Cas geenikääre. Selle tehnoloogia abil saab elusolendite geneetilist materjali muuta. 2015. aastal parandasid teadlased esimest korda inimese embrüote geneetilist defekti. Uppsala ülikooli uuring näitab, et see pealiskaudselt paljulubav meetod pole kahjutu. Sealne teadusrühm leidis, et CRISPR/Cas võib põhjustada suuri struktuurseid muutusi sebrakala DNA-s. Selle meetodi abil saab genoomi ehk geneetilise materjali “lahti lõigata” ja DNA sektsioone sisestada või eemaldada. Kuid geenikäärid võivad ka soovimatutes kohtades genoomi sisse lõigata. Sebrakala puhul on soovimatud muutused üle kandunud ka järglastele. Viimane uuring kinnitab seega varasemaid aruandeid, mis näitavad selle geenitehnoloogia protsessi soovimatuid mõjusid. See "teaduslik areng" avab inimeste geneetilise "täiustamise" kanalid ja võib seega omada ettearvamatuid laastavaid tagajärgi nii inimkonnale kui ka teistele elusolenditele ja keskkonnale. Kas me tahame seda?
from pr. /sak.
(Nr. 117, S.12) https://ueaeprints.uea.ac.uk/id/eprint/65894/
https://www.testbiotech.org/aktuelles/unbeabsichtigte-veraenderungen-durch-crisprcas-zeigen-neuartige-risiken
https://www.biorxiv.org/content/10.1101/2021.10.05.463186v1
Hintergrund Foto erstellt von rawpixel.com - de.freepik.com